Kliima ja loomade heaolu rahvahääletus

"Ülevalt on praegu oodata vähe, nii et see vajab altpoolt motivatsiooni."

Harald Frey, Viini ülikooli teadur kliima ja loomade heaolu kohta

"Ehkki poliitikud on pühendunud kliimaeesmärkidele, ei juhtu midagi. Vastupidi. Laiendame endiselt transpordi infrastruktuuri. "Viini tehnikaülikooli liikluseadur Harald Frey teeb oma ettekande alguses selgeks, miks ta tuli kolmapäeva õhtul veebruari lõpus kuurortlinna roheliste basseini" Palusin "juurde. 35i inimesed istuvad fuajees marmorist laudade ääres ja ootavad pikisilmi, milline võiks "liikuv olla" kliimamuutuste ajal või kuidas see ei peaks välja nägema. Sest Harald Frey sõnul: "Ühiskonnas on vähe valdkondi, kus tegeliku oleku ja sinna, kuhu me peaksime minema, vahemaa on suurem kui liikluses." Ja: "Ülalt on vähe oodata, sellepärast vajab see altpoolt motivatsiooni. "

Kliimaga seotud algatus

Liiklusekspert on kaheteistkümne aasta jooksul külastanud riiki, et selgitada seoseid transpordi infrastruktuuri, asustusstruktuuri, elustiili, inimese psüühika ja energiatarbimise vahel. Noore teadlasena neid seoseid tunnustades arvas ta, et "varsti on midagi teha". Kuid kuna tänapäevani pole fossiilsete energiaallikate individuaalse liikluse baasil motoriseeritud mootorite vähendamiseks "ülalt" midagi juhtunud, on ta nõustunud tegutsema patroonina õhu referendumi olema liikuvuse valdkonnas kättesaadavad. Referendumi algataja on Badeni abilinnapea Helga Krismer ja Alam-Austria rohelised Klubobfrau.

"Ma ei saanud seda enam võtta," sõnab ta üritusel, öeldes, et kliimaeesmärkide saavutamiseks tehakse liiga vähe, ehkki see on juba pikka aega olnud meie ellujäämine. Seetõttu asutas ta 2018i sügisel ühingu, mis juhib kliimamuutuste kampaaniat. Miks poliitik alustab rahvahääletust? "Isegi poliitik on kodanik ja ma tunnen, et selles küsimuses pole valitsuse toetust piisavalt," ütleb naine, "kuid selle" lapse "kliimamuutuse üleskutsumiseks on vaja tervet küla."

Kliimamuutused mõjutavad kõiki eluvaldkondi, seega on rahvahääletus väga lai. Teemadeks on mobiilsus, energia, majandus, tarbimine ja raiskamine, õpetamine ja koolitus, kohalik elu, söömine, elamine ja ehitamine, (laadimis) maksud ja ümberasustatud isikud, sest kliimamuutused mõjutavad ka lendude liikumist. Nende kümne fookusgrupi jaoks otsis Helga Krismer patroone ja naisi, kes sõelusid läbi ja võtsid kokku elanike poolt veebis veebruari keskpaigaks esitatud väited. Ta on teadlikult pöördunud erinevate piirkondade inimeste poole, ütleb Helga Krismer. Nende hulka kuuluvad näiteks Vorarlbergi töövõtja Hubert Rhomberg, arhitekt Renate Hammer ja UNHCR-i endine töötaja Kilian Kleinschmidt. Kahel märtsis toimunud kliimakonverentsil, mis olid avatud kõigile huvitatud osapooltele, arutati üksikasjalikult erinevaid aspekte. Sellest alates sõnastatakse lõplikud nõudmised kliimamuutuste taotlusele. Toetusdeklaratsioonide kogumine algab kevadel. Rahvahääletuse algatamiseks on vaja vähemalt 8.401-i allkirja.

Kampaania finantseerimiseks on Facebooki kaudu annetuste kaudu juba kogutud 30.000 eurot. Kuid sellest ei piisa, sest sõnumi edastamine kogu riigis võtab palju raha. Ikka tahetakse vabatahtlikke. Helga Krismeril on hea meel: "Juba kaasatud inimeste seas on palju nooremaid inimesi, aga ka vanemaid, kellel on lapselapsed ja võib arvata, et nad on ise ka kliimamuutustele kaasa aidanud."

Mis toob rahvahääletuse?

Kuid Mida saab referendum tegelikult teha? Temaga koos saavad inimesed nõuda arve menetlemist Nationalratis. Registreerimismenetluses peavad 100.000i valijad või üks kuuendik kolme liidumaa osariigi valijatest referendumi allkirjastama ühe nädala jooksul. Seejärel peab rahvusnõukogu seda küsimust arutama, kuid otsest mõju õigusaktidele ei pakuta. Kas see on tasulise sisselogimise ja kuu pikkuse kalli kampaania loomise vaeva väärt?
Jah, ütleb Helga Krismer, sest: "Muud instrumenti pole." Ta loodab, et kliimamuutuste kampaania saab katuseks paljudele erinevatele kliimakaitsealgatustele ja paljud inimesed, kes pole kuskil aktiivsed olnud, saavad sellest osa.

Loomade heaolu: kannatuste lõpp - 7. Võib allkirjastada 2019

Viimane ütleb ka programmi algataja Loomade heaolu referendumi, Sebastian Bohrn-Mena tegutses aktiivselt erinevates valdkondades, 2015 kandideeris SPÖ-le Viini riiklikel ja kohalikel valimistel ning 2017 - Peter Pilzi nimekirjas Rahvusnõukogu valimistel. Ta ei saanud mandaati ja sai seeneparlamendi klubiklubi ning laste õiguste ja loomade heaolu alase pressiesindaja liikmeks. Jaotus Peter Pilziga lõpetas selle suvekarjääri 2018. Novembri lõpus 2018 teatas ta, et soovib alustada loomade heaolu käsitlevat petitsiooni, millele ta pühendab end tänaseni tegevdirektoriks.
Loomade heaolu käsitlevate petitsiooninõuete kataloog koosneb 14 punktidest loomasõbraliku põllumajanduse, riiklike fondide, läbipaistvuse tarbijatele, koerte ja kasside aretamise ning loomade õiguste kohta. Referendumi lühikirjeldus on järgmine: "Loomade kannatuste lõpetamiseks ja alternatiivide propageerimiseks nõuame föderaalseadusandjalt (põhiseaduslike) õiguslike muudatuste tegemist. Need peaksid tugevdama kohalikke põllumajandustootjaid ja avaldama positiivset mõju tervisele, keskkonnale ja kliimale ning meie laste ja lastelaste tulevikule. "

Sebastian Bohrn-Mena kampaania oli pikaajaline: mai alguses 2019 soovib ta tutvustada oma tugikomiteed, allkirjad kogutakse aasta lõpuks 2020 ja registreerimisnädal peetakse 2021i esimesel poolel. "2020i lõpuks tahame dialoogi teadlikult tugevdada ja inimestega vestelda. Tahame selleks teha sadu üritusi, "ütleb algataja. Umbes 5.000i inimestest 1.000i kogukondadest on juba registreerunud ja nad soovivad liituda. Need on inimesed, kes polnud varem poliitiliselt aktiivsed, kuid nüüd ei taha enam vaadata.
Rahastamist pakuvad ka inimesed: ühisrahastus StartNexi kaudu on koondanud 27.400 Euro.

Kliima laviini petitsiooni video

See on meie ellujäämise kohta! Helga Krismeri ja Madeleine Petrovici pressikonverents

Pressikonverentsil vestleb algataja Helga Krismer Madeleine Petroviciga kliimamuutuste taotluse motiividest ja üksikasjadest ning sellest, miks kliimapoliitika on talle nii südamelähedane.

Loomade heaolu referendumite video

Austria jaoks, kes on loomadega suheldes eeskujulik

Tahame loomade piinade keelustamist, suuremat läbipaistvust tarbijatele ning muutmist looma- ja keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks, millest saavad elada ka meie põllumehed. See on võimalik. Meie maksuraha sihipärase kasutamise ja meetmete kaudu, mida oma programmis seadusandjatele välja pakume.

Foto / Video: Shutterstock.