Neoliberalism: kellele see tegelikult kasu on

Neoliberalism on poliitilis-majanduslik ideoloogia ja majandusdoktriin, mis saavutas ülemaailmse mõju 20. sajandi viimastel kümnenditel. Ta rõhutab vabade turgude, piiratud valitsuse regulatsiooni ja erastamise tähtsust. Eelkõige toetavad neoliberalismi äri ja ärile lähedased erakonnad, kuigi teiselt poolt on selle vastu palju kriitikat.

10 põhjust neoliberalismi vastu:

Vaatamata võimsatele pooldajatele on neoliberalismi vastu mitmeid põhjuseid. Allpool selgitame 10 põhjust.

1. Sissetulekute ebavõrdsus: Neoliberalism on sageli kaasa toonud sissetulekute ebavõrdsuse drastilise suurenemise. Poliitikad, mis jätavad turu reguleerimata, eelistavad sageli jõukaid vaeste arvelt.
   
2. Sotsiaalkindlustus: Neoliberaalne poliitika viib sageli riiklike hoolekandetoetuste ja sotsiaalprogrammide vähendamiseni. See seab ohtu sotsiaalse turvalisuse ja ühiskonna kõige haavatavamate inimeste kaitse.
   
3. töötingimused: Neoliberaalsetes süsteemides on töötingimused sageli ebakindlamad ja töötajate õigused võivad olla ohus, kui ettevõtted püüavad konkurentsivõime säilitamiseks kulusid kärpida.
   
4. keskkonnamõju: ohjeldamatu konkurents ja ressursside ärakasutamine kasumi nimel võib põhjustada tõsist keskkonnakahju. Neoliberalism kipub keskkonnasäästlikkust tähelepanuta jätma.
   
5. finantskriisid: Neoliberalism võib soodustada finantsspekulatsioone ja ebastabiilsust. 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis on selle ideoloogiaga seotud riskide näide.
   
6. Tervishoid ja haridus: Neoliberaalsetes süsteemides saab tervishoiu ja hariduse erastada, muutes juurdepääsu nendele põhiteenustele sõltuvaks finantssuutlikkusest.
   
7. Reguleerimise puudumine: Valitsuse regulatsiooni puudumine võib põhjustada ebaeetilist käitumist, näiteks kartellide loomist ja korruptsiooni.
   
8. töötus: Vabaturule kinnitumine võib kaasa tuua ebastabiilsuse tööturul ja suurendada tööpuudust.
   
9. Kogukondade hävitamine: Neoliberalism rõhutab individualismi ja võib aidata õõnestada traditsioonilisi kogukonna struktuure.
   
10. Oht demokraatiale: Mõnel juhul võib neoliberalism suurendada rahvusvaheliste korporatsioonide poliitilist võimu ja ohustada demokraatiat, õõnestades valitsusi ja kodanikuvabadusi.

Neoliberalismi kriitika on mitmekülgne ning pärineb erinevatelt poliitilistelt vooludelt ja osalejatelt üle maailma. Kuigi neoliberalismil on ka pooldajaid, kes osutavad vaba turu ja konkurentsi eelistele, on toodud põhjused mõned selle ideoloogia vastu esitatud peamised argumendid. Tasakaal turuvabaduse ja sotsiaalse vastutuse vahel jääb majanduspoliitilise debati keskseks teemaks.

Aga kuidas toetajad seda näevad? Siin on mõned neoliberalismi põhiprintsiibid:

1. Vabad turud: Neoliberalism rõhutab vabade turgude voorusi, kus pakkumine ja nõudlus määravad kaupade ja teenuste hinna ja jaotuse ilma valitsuse sekkumiseta.
   
2. Piiratud valitsuse määrus: Neoliberaalsed ideed nõuavad valitsuse regulatsiooni minimeerimist, et mitte takistada majandustegevust.
   
3. erastamine: Riigiettevõtete ja teenuste erastamine on teine ​​neoliberalismi põhijoon. See tähendab, et riigiettevõtted peaksid minema erakätesse.
   
4. Konkurents: Konkurentsi nähakse tõhususe ja innovatsiooni edendajana. Neoliberaalid usuvad, et turukonkurents paneb ettevõtted pidevalt oma tooteid ja teenuseid täiustama.
   
5. Madalad maksud ja valitsuse kulutused: Neoliberaalid pooldavad madalaid makse ja valitsuse kulutuste vähendamist, et edendada majandusvabadust ja majanduskasvu.
   
6. dereguleerimine: see tähendab äritegevust piiravate eeskirjade ja seaduste kaotamist või vähendamist.
   
7. monetarism: Rahapakkumise kontrollimine ja inflatsiooniga võitlemine on neoliberaalse mõtlemise olulised teemad.

Neoliberalism pole aga kriitikata. Vastased väidavad, et see võib kaasa aidata sissetulekute ebavõrdsusele, sotsiaalsele ebaõiglusele, keskkonnaseisundi halvenemisele ja finantskriisidele. Arutelu neoliberalismi üle on keeruline ja selle poliitika mõjud sõltuvad nende rakendamisest ja kontekstist. Ideoloogia mõjutab aga jätkuvalt majanduslikke ja poliitilisi otsuseid kogu maailmas.

Kellele on neoliberalismist kasu?

Neoliberalismist saab eelkõige kasu korporatsioonid ja jõukad üksikisikud. Siin on mõned peamised rühmad ja osalejad, kes saavad sageli kasu neoliberaalsest poliitikast:

1. Ettevõtted ja suurkorporatsioonid: Neoliberaalne poliitika, nagu maksude langetamine, dereguleerimine ja erastamine, võib suurendada ettevõtete kasumit, kuna vähendab kulusid ning suurendab juurdepääsu turgudele ja ressurssidele.
   
2. investorid ja aktsionärid: Ettevõtete kasumi ja aktsiahindade tõus võib olla kasulik aktsionäridele ja investoritele, kes saavad kasu suurenevast tulust.
   
3. Rikkad isikud: Rikaste maksude vähendamine ja valitsuse sotsiaaltoetuste vähendamine võib aidata kaitsta ja suurendada jõukate jõukust.
   
4. Rahvusvahelised korporatsioonid: Vaba turg ja dereguleerimine muudavad rahvusvaheliste ettevõtete piiriülese kauplemise ja laienemise lihtsamaks.
   
5. Finants institutsioonid: Finantssektor saab kasu dereguleerimisest ja leebematest regulatiivsetest nõuetest, mis võivad soodustada kauplemist ja spekuleerimist.
   
6. tehnoloogiaettevõte: Tehnoloogia- ja innovatsiooniettevõtted saavad kasu konkurentsi ja turuvabaduse edendamisest.

Oluline on märkida, et neoliberalismi eelised ei jaotu ühtlaselt. Mõjud sõltuvad suuresti rakendamisest ja kaasnevatest meetmetest.

Millised Austria parteid on neoliberalistlikud?

Austrias on mitu erakonda, millest mõned pooldavad erineval määral neoliberaalset poliitikat. Siiski on oluline märkida, et poliitiline maastik võib aja jooksul muutuda ning positsioonid ja rõhuasetused võivad erineda olenevalt konkreetsetest poliitilistest liidritest ja arengutest. Siin on mõned Austria parteid, mida on minevikus või nende poliitika teatud aspektides peetud neoliberalistlikeks:

1. Austria Rahvapartei (ÖVP): ÖVP on üks kolmest suuremast erakonnast Austrias ja on ajalooliselt järginud ärimeelset poliitikat, mis on olnud avatud turujõududele ja riigiettevõtete erastamisele.
   
2. Neos – Uus Austria ja liberaalide foorum: Neos on Austria erakond, mis asutati 2012. aastal ja järgib neoliberaalset kurssi. Nad pooldavad majanduse liberaliseerimist, madalaid makse ja valitsuse kulutusi ning haridusreforme.

Oluline on rõhutada, et erakonnad ja nende positsioonid võivad ajas kõikuda ning täpne poliitikasuund võib sõltuda liidritest ja erakonna liikmetest. Seetõttu on erakonna majanduspoliitilistest seisukohtadest täpse pildi saamiseks soovitatav uurida aktuaalseid poliitilisi platvorme ja avaldusi.

Foto / Video: Shutterstock.