Läbipaistvus: ametisaladuse varjus

Austriale meeldib ennast näha kui tänapäevast demokraatiat. Kuid avaliku teabe osas on see hilja õitseja. Koos Luksemburgiga on see ainus vanas ELis asuv riik, millel ei ole veel tänapäevast teabevabaduse seadust, ja see on ainus ELis, kus ametisaladus on endiselt põhiseaduses.

Kas olete kunagi mõelnud, mille alusel Austrias poliitilisi otsuseid tehakse? Milliseid Austrias asuvaid ettevõtteid subsideeritakse või millistes riikides Austria ettevõtted ekspordivad milliseid relvi? Miks otsustas kohalik volikogu just kardirada laiendada? Kellega asutused sõlmivad meie nimel lepinguid ja kuidas need üles ehitatakse? Milliseid uuringuid on tellinud riigiasutused ja milliseid järeldusi need näitavad? Kahjuks on need kõik küsimused, millele üks - vähemalt selles riigis - vastust ei saa.

Maailma enam-vähem tähelepanelike inimestena elame aga hea meelega riigis, kus saate oma töötasu õigel ajal makstud, joonelt head veemullid ja lõpuks leiate ikka ja jälle parkimiskoha. Kõigi mugavustega, mida elu siia toob - vähemalt enamiku jaoks - ei saa me aru, et elame tsensuuri keskel. Sest vastuseid saame ainult siis, kui need on poliitiliselt soovitavad või vähemalt mitte tundlikud.

Ülevaade läbipaistvus - Läbipaistvusseadused pole midagi uut, pange tähele. Rootsi oli esimene riik, kes juba võttis 1766i vastu teabevabaduse seaduse, kuid seda ajendas suuresti parlament nõudma kuningalt suuremat läbipaistvust. Sellele järgnesid Soome aastal 1951, 1966 Ameerika Ühendriigid ja 1970 Norra. Pärast raudse eesriide langemist ja tugevat kodanliku emantsipeerimise liikumist sai see trend hoogu juurde. Kodanikud nõudsid enneolematute korruptsiooniskandaalide ja kiireloomulise vajadusega tegeleda oma kommunistliku minevikuga oma valitsustelt suuremat läbipaistvust. Hilise 1990eri ja varajase 2000eri aastate vahel võtsid teised 25 Kesk- ja Ida-Euroopa riigid vastu läbipaistvuse seadused, millel on tänapäeval rahvusvaheline eeskuju tsiviilõiguse vaatenurgast. See halduse suurema läbipaistvuse ülemaailmne suundumus võib olla uhke: ülemaailmselt vastuvõetud läbipaistvusseaduste arv on pärast 2002i enam kui kahekordistunud ja moodustab praegu kolm neljandikku maailma elanikkonnast.

Salajane bürokraatia

Ehkki Austrias on põhiseadusliku teabekohustuse seadus, mille kohaselt on kõigil avalikel organitel "teavet oma mõjusfääri puudutavate küsimuste kohta", taandub see samal ajal ametisaladuse eripäraga absurdiks.

Nende sõnul on riigiametnikud "kohustatud hoidma konfidentsiaalsena kõiki faktilisi andmeid, mis on neile teada üksnes ametikohustuste täitmise kaudu", kui nende saladuse hoidmine on avaliku korra, riikliku julgeoleku ja välissuhete huvides, avaliku sektori asutuse majanduslikes huvides, otsuse ettevalmistamisel või Peo huvid. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see iseenesestmõistetav. Ametisaladus on kohaliku bürokraatia juhtpõhimõte ning moodustab läbitungimatu müüri huvitatud kodanikele ja saladuse kaitsekilbi poliitilistele osalejatele. Selle tulemusel on Austrias ka võimalik "avalikult saladuses hoida" teavet kahtlaste vastastehingute, ebaõnnestunud pankade natsionaliseerimise ja avaliku vastutuse kohta aastate jooksul ning sellegipoolest esitada kodanikele miljardeid miljardeid. Austria teabevabaduse foorumi (FOI) asutaja Josef Barthi sõnul on "viimastel aastatel avalikuks tulnud korruptsiooniskandaalid näidanud, et need olid suures osas võimalikud vaid seetõttu, et administratsiooni tegevus pole läbipaistev ja seega on tal avalik kontroll ilma jäetud olid ".

"Viimastel aastatel avalikuks tulnud korruptsiooniskandaalid on näidanud, et need olid suures osas võimalikud ainult seetõttu, et administratsiooni tegevus polnud läbipaistev ja oli seega üldsuse kontrolli alt väljas."
Josef Barth, Austria teabevabaduse foorum (FOI)

Läbipaistvus: teabevabadus!

Kogu maailmas valitsevate korruptsiooniskandaalide, maksude raiskamise ning üldise umbusalduse tõttu poliitikasse ja bürokraatiasse on kodanikuühiskonna nõudlus avatud ja läbipaistva halduse järele aina valjem. Nüüdseks on sellele mainele vastanud peaaegu pooled kõikidest maailma riikidest ja on vastu võetud teabevabaduse seadused, mis võimaldavad nende kodanikel vaadata avaliku halduse dokumente ja toimikuid.
Euroopa Nõukogus ja UNESCO-s vaatleja staatust omav valitsusväline inimõiguste organisatsioon "Piirideta reporterid" kirjutab: "Teave on esimene samm muutuste poole, nii et vaba ja sõltumatut aruandlust ei karda ainult autoritaarsed valitsused. Seal, kus meedia ei saa teatada ebaõiglusest, võimu kuritarvitamisest või korruptsioonist, ei toimu avalikku kontrolli, vaba arvamust ja huvide rahulikku tasakaalustamist. "
Teabevabadus on kodanike õigus tutvuda avaliku halduse dokumentide ja toimikutega. See toob poliitilise ja bürokraatliku tegevuse varjatud seast välja ning kohustab poliitikat ja administratsiooni oma kodanike ees aru andma. Õigus teabele on nüüd sätestatud ka Euroopa inimõiguste konventsioonis ja tunnustatud sellisena Euroopa Kohtus ja ÜRO inimõiguste komitees. Ja mitte ainult seetõttu, et see võimaldab säilitada muid põhiõigusi, näiteks arvamusvabadust ja ajakirjandusvabadust või poliitilist osalust.

Kanada seadusandluse ja demokraatia keskus koostab Hispaanias asuva inimõiguste organisatsiooni Access Info Europe (AIE) abil regulaarselt ülemaailmse riikide edetabeli (õigus teabele edetabelis). See analüüsib ja hindab avaliku teabe käsitlemise õiguslikku raamistikku. Selles edetabelis on Austria maailmas uuritud 95-riikide loendi lõpus.

Läbipaistvus: Austria on erinev

Austrias on olukord mõnevõrra erinev: peale Eesti, Luksemburgi ja Küprose oleme ainus riik ELis, mis pole veel vastu võtnud tänapäevast teabevabaduse seadust, ja ainus, kus ametisaladused on endiselt põhiseaduses sätestatud. Kanada seadusandluse ja demokraatia keskus koostab koos Hispaania inimõiguste organisatsiooniga Access Info Europe (AIE) regulaarselt riikide ülemaailmse edetabeli (õigus teabele, paremusjärjestus). See analüüsib ja hindab avaliku teabe käsitlemise õiguslikku raamistikku. Selles edetabelis on Austria maailmas uuritud 95-riikide loendi lõpus.
Toby Mendel, seaduse ja demokraatia keskuse direktor, arvukate uuringute autor ja edetabeli avaldajad, väidab samal ajal: "On riike, kus on head läbipaistvuse seadused, kuid ei rakenda neid, ja teisi, kus keskpärased seadused, nende haldus aga teeme ikka head tööd. Näiteks USA-s on keskpärane läbipaistvuse seadus, kuid tal on märkimisväärne teabevabadus. Etioopias seevastu on hea läbipaistvuse seadus, kuid seda ei rakendata. Austria on piiriülene juhtum. Näib, et see kuidagi pääseb oma infoseadusest. "

"On riike, kus on head läbipaistvuse seadused, kuid ei rakenda neid, ja teisi, kellel on keskpärased seadused, kuid kes teevad oma tööd siiski hästi. Austria on piiriülene juhtum. Näib, et see kuidagi pääseb oma infoseadusest. "
Toby Mendel, õiguse ja demokraatia keskus

2008i poolt vastu võetud Euroopa Nõukogu ametlikele dokumentidele juurdepääsu konventsiooni haldusomavoli ei saaks seda olukorda parandada. Selles on 47i Euroopa välisministrid ja Euroopa Parlamendi delegaadid kokku leppinud "tugevdada haldusasutuste terviklikkust, tõhusust, tõhusust, vastutust ja legitiimsust", andes oma kodanikele õiguse tutvuda ametlike dokumentidega.

Uudishimulike pahameel

Aegade märke edukalt eirates, pani Austria valitsus selle aasta juunis üles isegi salastatud avalike dokumentidena kasutamise keelamise teate. See peaks karistama salajaste avalike dokumentide kasutamist meedias, isegi kui need lekitati meediasse anonüümselt. Protestid selle projekti vastu polnud kaugel ja olid üllatavalt tõhusad. Kõik Austria ajakirjanike ühendused vastasid ühise väljaande ja arvukate avaldustega ning nõudsid tungivalt Austria ametliku saladuse kaotamist ja kaasaegset teabeseadust põhimõtte "teave peaks olema reegel ja erand salajasus" kohta. Kriitikat tervitas ka endine kohtu president Franz Fiedler ("radikaalne meede, mis tähistab sammu tagasi 19 sajandisse") põhiseadusliku advokaadi Heinz Mayeri ("Ajakirjandusvabaduse piiramine"), Parlamentaarsete Toimetajate Ühingu poolt ("Parlamendi aruandluse piiramine") ") Ja mitte vähem kui opositsiooni pool.
Teemale andis meedias tugeva tõuke foorumi infovabadus (FOI), mis moodustati endise profiilitoimetaja Josef Barthi ümber. FOI peab ennast Austrias teabevabaduse valvekoeriks ning korraldab teadlikkuse tõstmise ja teabekampaaniaid transparenzgesetz.at ja questiondenstaat.at. Endine sai isegi 2013i Concordia pressivabaduse auhinna. FOI seisukohast on tänapäevane teabevabaduse seadus hädavajalik eelkõige viiel põhjusel: see raskendab korruptsiooni, väldib maksude raiskamist, tugevdab usaldust poliitika vastu, lihtsustab ja kiirendab haldusmenetlusi ning hõlbustab osalemist.
Kampaaniatel oli hämmastav mõju. Nädala pärast oli taaskasutuskeeld laual. Klubi boss Andreas Schieder (SPÖ) teatas loobumisest ning klubi boss Reinhold Lopatka (ÖVP) pressiesindaja ütles, et afäär oli "arusaamatus".

Teabeseaduse kvaasivabadus

Eelmisel aastal üles kutsutud meedia ja avalikkuse surve ajendasid aasta alguses valitsust esitama ametisaladuse kaotamise seaduse eelnõu. See peaks reguleerima ka riigiasutuste pakutavat teavet. See näeb ette kohustuse avaldada üldist huvi pakkuvat teavet ja põhiseadusliku õiguse pääseda juurde avalikule teabele. Üldist huvi pakkuv teave hõlmab eelkõige üldisi direktiive, statistikat, arvamusi ja uuringuid, mille on koostanud või tellinud riigiasutused, tegevusaruandeid, äriklassifikatsioone, protseduurireegleid, registreid jne. See teave antakse kõigile kättesaadaval viisil. - ilma konkreetse taotluseta - avaldatakse. Kodanike "Holschuldist" peaks administratsiooni "kohustus" olema. Ja last but not least, see eelnõu ei hõlma mitte ainult riigiasutusi, vaid ka kontrollikoja kontrolli all olevaid ettevõtteid.
Selles seaduseelnõus on siiski ulatuslikke erandeid: teave, selle salajasus välis- ja integratsioonipoliitilistel põhjustel, riikliku julgeoleku huvides, avalik kord, otsuse ettevalmistamine, kohaliku omavalitsuse majanduslikes huvides andmekaitsega seotud põhjustel ja teave "teiste huvides" võrdselt olulised avalikud huvid on sõnaselgelt reguleeritud föderaalse või provintsiseadusega ", vabastatakse teavitamiskohustusest. Mida iganes see tähendab.

"Meie jaoks on tõsine mure, et eesmärgi deklareeritud läbipaistvuse asemel on tegemist ametisaladuse laiendamisega. Kindlasti ei puudu seadusest erandid ... Jääb ebaselgeks, kas lõpuks on oodata suuremat läbipaistvust või suuremat läbipaistmatust. "
Gerald Grünberger, Austria Ajalehtede VÖZ, arvel

Erinevate osariikide valitsuste, ministeeriumide, valitsusasutuste ja ettevõtete, huvigruppide ja kohalike omavalitsuste 61-i üldised kommentaarid viitavad sellele, et seda seadust ei võeta varsti vastu. Hoolimata põhimõtteliselt positiivsest suundumusest soovitud teabevabaduse suunas, tõsteti esile mitmesuguseid kriitikavõimalusi ja probleemseid valdkondi.
Kui halduskohus näeb käimasolevate menetluste, kaasatud isikute ja kohtuliku tegevuse kaitset, näeb ORF-i toimetus ennekõike ohustatud toimetamissaladust ja andmekaitseasutus üksnes andmekaitset. ÖBB Holding võrdsustab seaduse eelnõuga "Avalikustamisele kuuluvate ettevõtete andmekaitse kaotamine", samas kui föderaalne konkurentsiamet kritiseerib, et teabevabaduse olulist laienemist ei saa märgata. Üldiselt kardavad riigiettevõtted märkimisväärset ebasoodsat konkurentsiolukorda võrreldes riigile mittekuuluvate ettevõtete ja haldusasutustega, märkimisväärset täiendavat personali- ja rahalist kulu.
Eriti karmi kriitika pälvis Austria Ajalehtede Liit (VÖZ): "Meie jaoks on tõsine mure, et eesmärgi deklareeritud läbipaistvuse asemel tuleb ametisaladuse laiendamine. Lõppude lõpuks ei puudu seadusest kindlasti erandeid ... Jääb ebaselgeks, kas lõpuks on oodata suuremat läbipaistvust või suuremat läbipaistmatust, "ütleb VÖZi tegevdirektor Gerald Grünberger.

"Austrial on tõesti viimane aeg järele jõuda ülejäänud Euroopale!"
Helen Darbishire, Think Tanks Access Info Europe

Rahvusvaheline on mujal

Kui Saksamaal tuleb läbipaistvusseadus uuesti leiutada, on selle sõnastamiseks ja rakendamiseks juba välja töötatud selged rahvusvahelised standardid. Need põhinevad näiteks Euroopa Nõukogu ametlikele dokumentidele juurdepääsu konventsioonil, ÜRO inimõiguste komiteel, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) arvamustel ning viimasena, kuid mitte vähemtähtsana sada riiki, mida rahvusvahelised mõttekojad süstemaatiliselt töötlevad. See kontsentreeritud ekspertiis ei tundu olevat Austria seadusandja jaoks asjakohane. Madridis asuva mõttetalituse Access Info Europe tegevjuht Helen Darbishire näeb läbipaistvusseaduse olulisi elemente selles, et kogu avaliku halduse teave on põhimõtteliselt avalik ja samal ajal sõnastab valitsus piiratud arvu hästi põhjendatud erandeid. Lisaks peaks tugev ja piisavalt ressurssidega teabeametnik jälgima seaduse rakendamist ning menetlema avalikke kaebusi kiiresti ja tasuta. "Austrial on tõesti viimane aeg järele jõuda ülejäänud Euroopale!" Ütles Darbishire.

"Administratsiooni üksikisikud nägid asja väga keerulisena ja kartsid, et Hamburg pole enam valitsetav. Kuid üllataval kombel oli enamikul hea meel, et neil oli lõpuks selge käsitsemine, et nad ei pidanud enam varjama, et lõpuks võisid toimuda avatud arutelud ja sai selgeks, mida nad tegelikult teevad. "
Daniel Lentfer, algatus "Rohkem demokraatiat Hamburgis" Hamburgi näidiseaduse teemal

Modell Hamburg

Hamburgi läbipaistvuse seadus, mida kasutatakse sageli Austria eeskujuna, sisaldab kolme põhielementi: kohustus avaldada ametivõimud suletud lepingute korral, ostetud ekspertarvamused jms; keskse teaberegistri loomine, kus avaldatakse aruandeid ja avaliku halduse dokumente, ja kolmandaks, ühe teabeametniku loomine, kes jälgib teabevabadust ja andmekaitset ning on kontaktpunktiks kodanike teabeprobleemidele. Hamburgi läbipaistvuse seadus sisaldab arvukalt avalikke dokumente, mis on selles riigis salastatud. Daniel Lentfer on kaasalgataja kodanikualgatusele "Mehr Demokratie Hamburg", mis algatas ja aitas kujundada Hamburgi läbipaistvuse seadust. Tema arvates on oluline "teabe avaldamine sõltumata sellest, kas see on poliitiliselt soovitav või mitte. See on ainus viis, kuidas valitsused saavad taas usaldust luua. "Küsimusele, kuidas Hamburgi algatus tegeles administratiivsete reservatsioonidega, märgib Lentfer:" Administratsiooni üksikisikud nägid asju väga keerulisena ja kartsid, et Hamburg pole enam valitsetav. Kuid üllataval kombel oli enamikul hea meel, et neil oli lõpuks selge käsitsemine, et nad ei pidanud enam varjama, et lõpuks võisid toimuda avatud arutelud ja nad said nähtavaks selle, mida nad tegelikult teevad. "Viimane, kuid mitte vähem tähtis, püüdis administratsioon eesmärki saavutada," ütles kodanike usaldus. ja et inimesed saaksid aru, kuidas administratsioon töötab. "

Kui bürokraatia läheb käest ära

Millist mõju sellel võib olla, kui avalikkust süstemaatiliselt kaitstakse poliitiliste ja bürokraatlike protsesside eest, näitab praegu Euroopa Komisjoni vastuolulistel läbirääkimistel Kanada ja USAga Atlandi-üleste vabakaubanduslepingute CETA ja TTIP üle. Selle käigus näidatakse meile, kuidas suletud uste demokraatiat, ökoloogiat ja sotsiaalseid õigusi ohverdatakse ettevõtte huvide vastu ning kuidas saab poliitikat kastreerida investorite kaitseklauslite, vahekohtude ja regulatiivnõukogude abil. Ja seda vaatamata mõnede 250 valitsusväliste organisatsioonide (stop-ttip.org), arvukate opositsiooniparteide ja suure osa elanikkonna enneolematu kodanikuühenduse ägedale vastuseisule.
Kõik see on võimalik ainult seetõttu, et üldsusel puudub juurdepääs läbirääkimisdokumentidele. Kui teavet, mis mõjutab "ühenduse või liikmesriigi finants-, rahandus- või majanduspoliitikat", ei vabastata teabevabadusest, võime jälgida läbirääkimisi otsekohe ja reageerida õigeaegselt. Ja mitte ainult siis, kui EL-i liikmesriigid on juba sõlminud 1200iga kahepoolsed investeerimislepingud kolmandate riikidega ja Saksamaa suhtes on juba esitatud tuumaenergia järkjärgulise lõpetamise kohtumenetlus. Austria rünnaku juhi Alexandra Strickneri sõnul kujutab TTIP demokraatiale tohutut ohtu. Ta ootab tõusulaine laineid USA ja Euroopa korporatsioonidelt, kes peavad tegelema riikide kohtute ja riigikassadega. "Kui neid nõudeid täidetakse määratud arbitraažikohtus, tuleb ettevõtte rahaliselt kasutada potentsiaalselt saamata jäänud kasumi jaoks riigi raha." Strickner näeb kavandatava "regulatiivse koostöö nõukogus" veel ühte ohtu. Vastavalt lekkinud läbirääkimisdokumentidele tuleks selles transatlantilises nõukogus konsulteerida tulevaste seadustega, enne kui need jõuavad isegi riikide parlamentidesse. "Korporatsioonid saavad seega privilegeeritud juurdepääsu õigusaktidele ja võivad mõnikord seadusi takistada. Demokraatia taandatakse seeläbi absurdiks. "Kuidas ELi käivitatud kodanikualgatus lepingutele mõju avaldab, tuleb alles vaadata.