Tingimusteta põhisissetulek - uus inimese vabadus?

Mida teeksite, kui saaksite 1.000 Euro kuus, ilma et peaksite selle nimel tööd tegema? "Ma kirjutaksin raamatu," ütleb eakas daam laua taga. "Töötage vähem," ütleb tema vastas istuv mees. Peakattega noor naine päästaks oma ettevõtte asutamise. Teised reisiksid rohkem, mõned ei muudaks elus midagi. Sellel õhtul viivad 40i isikud enesekatsetuse läbi Austria Katoliku Sotsiakadeemia töötoas. Nad arutavad rühmades, kuidas elu muutuks tingimusteta põhisissetulekuga (BGE).
Aga mis see BGE täpselt on? Iga täiskasvanud kodanik saab riigilt iga kuu sama palju raha, sõltumata sellest, kas ta on suurim teenija, töötu või narkomaan. Selle suhtes ei kehti mingid tingimused. Sõltuvalt mudelist moodustab BGE umbes 1.100 kuni 1.200 Euro, mis on üle poole praeguse 2.100 keskmise sissetulekust. Kui soovite, võite minna tööle, kuid te ei pea seda tegema. Teooria näeb BGE mitte alternatiivina meie praegusele omandamissüsteemile, vaid lisana. Noorukite jaoks kehtib vähendatud BGE, umbes 800 Euro. Vastutasuks ei ole vaja ülekandemakseid, nagu töötushüvitised, lapsetoetused ja miinimumsissetulek.

Enesehinnang

Majanduslikult elades saate BGE-ga hakkama ilma, et peaksite seda teenima. Eriti kui leibkonnas on mitu BGE saajat. Kas see pole mitte laiska litsents? "Ei," ütleb tööpsühholoog Johann Beran, "kuna me joonistame oma enesehinnangut esinemisest. Ja iga inimene püüdleb kõrge enesehinnangu poole. "
Nii et BGE ei venitaks kogu päeva neljakesi, vaid teeks seda, mis neile meeldib. Ja see hõlmab ka töötamist. "Enamasti läheksid inimesed niikuinii tööle," ütleb Beran. Ühelt poolt lisaraha teenimiseks, teiselt poolt rahulolu saamiseks jõudluse ja struktuuri kaudu. Lisaks oleksid nad loovad ja sotsiaalsed ning elaksid välja oma hobid. See omakorda edendab isiklikku arengut, kultuuri ja stimuleerib uusi ideid. Majanduslikust küljest on see uuendustegevuse kasvulava. "Meie ühiskonnas pole praegu lubatud midagi proovida ja võib-olla ebaõnnestuda. See tundub hiljem CV-s loll, "kritiseerib Beran. Peavoolu lahjendamine on oluline, nii et õpipoiste seas pole juuksurite ja mehaanikute ülejääki.
Paljuski võib muutuda ka sotsiaalses plaanis: "Kui inimesed tunnevad end vabama aja kaudu paremini, siis tajuvad nad ka kaasinimesi intensiivsemalt," võtab Beran kokku. Suurem pühendumine vabatahtlikule tööle, klubides ja rohkem aega perele oleks tagajärjed. Peamine on see, et inimesed oleksid palju enesemääratlevamad ja seetõttu vähem juhitavad. Mis aga võiks poliitikat pahandada.
Beran ei usu, et BGE genereerib rohkem lazüboone, ja väidab: „Inimesi, kes end sotsiaalsüsteemi sisse ajavad ja terve päeva joovad ja sülitavad, on juba olemas.“ Kuid laiskust ei tohiks põhimõtteliselt deemoneerida. "Meid ei tehta pidevaks tööks," ütleb Beran.

Või tingimustega?

BGE ümber toimuvas arutelus kajastub aeg-ajalt veel üks riiklikult rahastatava sissetuleku variant: põhisissetulek, mis on tingimuslik, näiteks mõni tund kohustuslikku tööd nädalas. See, mis tööd tehakse, ei oma tähtsust. Ükskõik, kas MTÜ-s, vanadekodus, osalise tööajaga tööl erasektoris või oma ettevõttes töötades - kõik on lubatud. Ühelt poolt võib see toimida riigile kulusid vähendavana, muutes tagatud sissetuleku rahastamise lihtsamaks ja teiselt poolt "sotsiaalse võrkkiigi" ohu ärahoidmiseks. Lisaks võiks see pakkuda haridusele stiimuleid töökohustuse täitmiseks soovitud ametikohal.
Selle mudeli mõju on täpselt sama raske ennustada kui BGE puhul, kuna inimfaktor pole täielikult etteaimatav. Kas areneme paremateks inimesteks, kui meil on põhisissetulekuga seotud kohustused või teeme ilma selleta? "Põhisissetulek koos töökohustusega tähendab inimeste üldise kahtluse alla seadmist, laisk olemist," ütleb tööpsühholoog Johann Beran. Berani sõnul on mõistlikum tutvustada kohustuslikke isiksuse suurendamise programme. Need hõlmavad järelevalvet, nõustamiskohti nõrkade külgede ja annete väljaselgitamiseks ning ettevõtte asutajate nõustamist. See annaks mingi tõuke. "Sa ei saa eeldada, et kõik mõtlevad põhisissetuleku teenimisel automaatselt iseendale ja loovad seeläbi ühiskonnale väärtust," ütleb Beran. Sellised programmid suurendaksid rahalise vabaduse tõttu motivatsiooni olla loovad.

Pole ohtu eksisteerimisele

Miks me vajame BGE-d? "Miks on meil rikka riigina endiselt vaesus," ütleb BGE propageerija ja ühingu "Generation Grundeinkommen" asutaja Helmo Pape sõnavõtvalt. "Et tagada igale inimesele elatis," jätkab endine investeerimispankur. Keegi ei peaks enam palgatööd tegema, et lihtsalt üldse eksisteerida. Eksistentsisurve kaoks. See rahaline vabadus on Pape'ile nii oluline, et ta soovib 2018-i rahvahääletuse algatada. Praegu on ta 3.500il 100.000 vajalikest toetajatest.
"BGE motiveerib inimesi tööd tegema mõtte ja mitte palga nimel," selgitab Pape. Kas palgad üldiselt tõusevad või langevad, ei saa kindla määra alusel vastata. Üksikasjade uurimine näitab, et inimesed teevad üha enam neid asju, mis on nende jaoks mõistlikud, ja et nad naudivad seda. Nende hulka kuulub näiteks sugulaste eest hoolitsemine, laste kasvatamine, keskkonnakaitsesse panustamine, asjade parandamine, kultuuri ja tavade edendamine. Nendes töökohtades palk langeb, sõltuvalt pakkumise ja nõudluse mehhanismist. Prestiižseid töid nagu jurist või arst teevad inimesed, kes teevad seda süüdimõistmise, mitte raha pärast.
Vastupidiselt tähendab see, et ebapopulaarsetel ja seni halvasti tasustatud töödel, näiteks koristamisel, pole vaevalt enam tööjõudu, sest keegi ei pea oma elatise nimel koputama. Seevastu keegi, kes puhastab tualette, võetakse tööturul meeleheitlikult vastu ja teenib sellega kuldse nina. Selliste töökohtade palk tõuseb.
Ja mis juhtub, kui "räpase töö" jaoks pole enam tööjõudu? "Neid tegevusi suunatakse digitaliseerimisse ja automatiseerimisse," ütleb Pape, nähes seda innovatsiooni edasiviijana. "Kuidas saab isepuhastuvate tualettruumidega?"
Pape ennustab edasiste tagajärgedena, et ekspluateerivad ettevõtted lahkuvad Austriast ("Kes tahab juba seal töötada?"). Lisaks võib tootmine selles riigis muutuda odavamaks, kuna kõigil väärtusahela liikmetel alates ülemusest kuni tarnijateni on juba sissetulek ja nad taotlevad madalamat müügi eesmärki.
Nagu tööturul, näeb see välja ka hariduses. "Inimesed ei uuri seda, mis annab neile parimad töövõimalused, vaid seda, mis neid kõige rohkem huvitab," ütleb Pape. Uhke Audimax koos ärritava arheoloogiaprofessoriga oleks hästi võimalik. Seal on vähem Jusi, BWL-i ja meditsiiniüliõpilasi. Kuid siin võib seismajäämise oht, kuna väiksem raha teenimise surve võib põhjustada väiksemat huvi hariduse vastu. Kriitikute sõnul on see signaal noortele, et seda pole vaja.

Finantseerimine kõrgemate maksude kaudu

Kust peaks BGE jaoks raha tulema? Raske viis on suurendada käibemaksu kuni 100 protsenti senise kümne ja 20 protsendi asemel. Selle radikaalse variandi silmapaistev propageerija on Saksamaa ettevõtja ja apteegiketti dm asutaja Götz Werner, kes nõuab ka kõigi muude maksude kaotamist. Kõlab lihtsalt, kuid on ebaõiglane. Sest kõrge käibemaksumäär tabab nii rikkaid kui ka vaeseid.
Veel üks rahastamismudel on MTÜ "Attac", mis toetab suurema õigluse saavutamist majanduspoliitikas. BGE maksab umbes ühe kolmandiku kuni poole sisemajanduse kogutoodangust
tooteid, st vahemikus 117 ja 175 miljardit eurot. Enamus tuleb sisse kõrgemate tulumaksu kaudu. Kui sissetulek on null kuni 5.000 eurot, mis oleks kümme protsenti (praegu null protsenti) ja alates 29.000 55 protsenti (praeguse 42 asemel). Vahepeal ei muuda 25 kuni 38 protsenti meie praeguse mudeliga võrreldes midagi. See toob kaasa suurema ümberjaotamise heade ja halbade tulijate vahel. Lisaks tuleks tõsta kapitalikasumi maksu ning kehtestada pärandi- ja finantstehingute maks. Ja kui midagi jääb puudu, on lõpuks ka müügimaksu tõus

Kriitika: vähem motivatsiooni töötada

Tagasi katoliku sotsiaalakadeemia töötoas. Samal ajal on ruumis müratase kõrge, sest osalejate seas pole mitte ainult pooldajaid. Väikesed tulised arutelud arenevad kiiresti. Seda ütlevad kriitikud: "Kõik peaksid selle nimel midagi ette võtma, kui ta midagi potist välja saab" või "See toetab Owezahrerit veelgi."
Samuti näeb BGE majanduskoda kriitiliselt. Seal võib oodata tööjõu pakkumise puudust. "Mõni peab BGE-d töötamise stiimuliks, teised toovad kaasa äärmiselt kõrge maksustamise. Teguritööjõud oleks märkimisväärselt kallim, nii et kodumaised ettevõtted kaotaksid tohutu konkurentsivõime, "ütleb sotsiaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Rolf Gleißner. Lisaks võib BGE meelitada sisserännet. "See suurendaks riigile veelkord kulusid," ütles Gleißner
Ka Arbeiterkammeris pole BGE põnev, sest see toimub õigluse arvelt. BGE ei tee vahet inimestel, kes vajavad tuge, ja inimestel, kes seda ei vaja. "Seetõttu saaksid ka rühmad tuge, kes oma sissetulekute ja jõukuse olukorra tõttu ei vaja solidaarsussüsteemist täiendavat kasu," visandab Norman Wagner sotsiaalpoliitika osakonnast.
Erinevalt meie praegusest ülekandemaksete süsteemist, mis on tingimuslikud, oleks BGE kõigile kõigile erakordselt hea. See ei tekita kadedust, nagu töötu abiraha ja miinimumsissetuleku kaitse puhul. BGE ideed ei saa aga üleöö tutvustada. Arvatakse, et meiega harjumiseks ja sellega tegelemiseks võib kuluda kaks kuni kolm põlvkonda.

Algatuste põhisissetulek

Rahvahääletus Šveitsis - Šveitslased rääkisid 2016ist rahvahääletusel 2.500 frangi BGE (umbes 2.300 Euro) ümber kuus. 78 protsenti oli selle vastu. Negatiivse suhtumise põhjuseks oleks pidanud olema kahtlused rahastamise osas. Valitsus ründas ka BGE-d.

2.000i subjektid Soomes - Alates 2017-i algusest, mis on juhuslikult valitud 2.000, saavad töötud soomlased kahe aasta jooksul BNG-i 560 Euro kuus. Peaminister Juha Sipilä soovib motiveerida inimesi tööd leidma ja töötama rohkem madalapalgaliste sektoris. Lisaks saab riigivalitsus raha kokku hoida, kuna Soome sotsiaalsüsteem on väga keeruline.

BGE loterii - Berliini ühendus "Minu põhisissetulek" kogub tingimusteta põhisissetuleku jaoks ühisrahastamise annetusi. Kui 12.000 Euro on koos, loositakse need ühele inimesele. Siiani on 85 seda nautinud.
mein-grundeinkommen.de

Foto / Video: Shutterstock.