in ,

Rootsi riigimetsaettevõtet, keda süüdistatakse saami õiguste kuritarvitamises | Greenpeace'i int.

Rootsi suurim metsaettevõte, riigile kuuluv Sveaskog, on korduvalt ignoreerinud saami õigusi ja raiunud muinasaegseid metsi traditsioonilistes piirkondades, mis on põhjapõdrakasvatuseks Põhja-Rootsis Muonio saami põhjapõdrade piirkonnas üliolulised. Samuti on Sveaskog peatanud kõik kogukonnaga peetud konsultatsiooniprotsessid. Muonio Sámi ja Rootsi Greenpeace põhjapõtrade karjamaakond kutsuvad Sveaskogi üles viivitamatult kõrvaldama kõik raieprotsessid piirkonnas.

Katarina Sevä, põhjapõdrakasvataja ja Muonio saami põhjapõdrakarjajaama juhatuse liige, ütles:

„Sveaskogi metsaraie on Muonio põhjapõdrakarjajaoskonna jaoks katastroof. Viimase kahe aasta jooksul on Sveaskog meiega kõik konsultatsiooniprotsessid peatanud ja raiunud kõik metsad, mida me konkreetselt palusime. Kui see jätkub, lõpeb põhjapõtrade karjatamine Muonios. "

Muonio saami põhjapõdrakarjala asub Rootsi ja Soome piiril. Põhjapõtrade karjakasvatus on sajandeid olnud kogukonna elatise ja kultuuri lahutamatu osa. Piirkonnas asuvad ka mõned Rootsis allesjäänud looduslikud metsad, mida nimetatakse järjepidevusmetsadeks ja mis on veel koristamata.

Riigimetsaettevõte Sveaskog, Rootsi suurim metsaettevõte, esitas piirkonnas umbes 100 metsaraie aruannet. Greenpeace'i tehtud kaardistamine näitab, et need kattuvad suures osas järjepidevuse metsadega. Need metsad on põhjapõdrakasvatuse jaoks üliolulised, kuna need on mulla ja rippuvate samblike looduslik allikas - põhjapõtrade valdav toitumine. Suur osa selle piirkonna iidsetest metsadest on Sveaskog juba raiunud, ehkki need on olulised põhjapõdrakarjamaad.

„Rootsile meeldib kujutada end keskkonna ja inimõiguste valdkonnas liidrina. Selle silmakirjalikkuse paljastab tema näide tema riigiettevõttest, mis trambib järjekindlalt põlisrahvaste õigusi ja laastab vanade metsade viimased jäänused, ”ütles ta. Dima Litvinov, Rootsi kampaania Greenpeace vanemkampaania korraldaja.

Muonio saami põhjapõtrade karjaskond ja Greenpeace on Sveaskogile kirjutanud ühise kirja, milles kutsuvad ettevõtet üles lõpetama raietööd viivitamata ja võtma raieteatised tagasi piirkonnas, kuni põhjapõdrakarjamaaga konsulteerimist jätkatakse.

"Sveaskog peab piirkonna sisselogimise viivitamatult lõpetama, kuni meiega vastuvõetavatel tingimustel konsultatsioone jätkatakse," ütles põhjapõdrakasvataja ja Muonio saami põhjapõdrakasvatusringkonna juhatuse liige Sveaskog Katarina Sevä.

Faktid Sveaskogi raieplaanist Muonio saami põhjapõdrakarjas

Muonio saami põhjapõdrakarja piirkond asub Rootsi põhjaosas ja piirneb Soomega. Nende põhjapõdra karjamaad katavad Pajala kihelkonnas 3640 ruutkilomeetrit, lubades talvel hoida kuni 3900 põhjapõtra.

Põhjapõdrakasvatus on saamide traditsioonilise majanduse alus ja see on saamide identiteedi lahutamatu osa.

Riigile kuuluv metsafirma Sveaskog on esitanud Rootsi metsateenistusele Rootsi põhjapoolseimas osas, Soome piiril, Muonio saami põhjapõdrakarjamaal kokku 101 metsa raadamise aruannet.

Kombineeritud puitpindala on peaaegu 2000 hektarit, enam kui 2800 jalgpalliväljakut. Rootsi metsandusagentuur ise väidab, et on kohapeal uurinud ainult kahte neist aladest, mis tähendab, et valitsusasutusel pole võimalust teada, milliseid väärtusi need metsad omavad.

Rootsi Greenpeace'i tehtud kaardistamine näitab, et suurem osa Sveaskogi kavatsetavatest metsadest on vanad metsad, millel on kõrge kaitseväärtus, mis on ka põhjapõdrakasvatuse jaoks üliolulise tähtsusega. Vähemalt 40 alast koosneb täielikult pidevatest metsadest, mida pole kunagi raiutud. Peaaegu sama palju koosneb osaliselt järjepidevuse metsadest.

allikas
Fotod: Greenpeace

Kirjutas valik

Option on idealistlik, täielikult sõltumatu ja globaalne jätkusuutlikkuse ja kodanikuühiskonna sotsiaalmeediaplatvorm, mille asutas 2014. aastal Helmut Melzer. Üheskoos näitame positiivseid alternatiive kõikides valdkondades ning toetame sisukaid uuendusi ja edasiviivaid ideid – konstruktiivseid-kriitilisi, optimistlikke, maalähedasi. Optsioonikogukond on pühendatud ainult asjakohastele uudistele ja dokumenteerib meie ühiskonna olulisi edusamme.

Schreibe einen Kommentar