Austria riigieesmärgid: suur illusioon?

Riik seab eesmärgid. Aga see selleks. Sest hoolimata riigi eesmärkidest "terviklik keskkonnakaitse" (1984) ja "jätkusuutlikkus" (2013), on vaja kliimamuutuste taotlust - ja ikka ja jälle konstitutsioonikohtule.

2018. aastal ja ka järgmisel aastal toimunud riigipöörde käigus üritati muuta põhiseaduspäraseks uus riigi eesmärk - konkurentsivõimeline ettevõtte asukoht Austrias. Selle põhjuseks oli föderaalse halduskohtu 2017. aasta otsus, millega lükati Viini lennujaama taotlus kolmanda raja saamiseks - muu hulgas keskkonnakaalutlustel. Kui ettevõtte asukoht oleks põhiseaduses, oleks see esmatähtis - tõenäoliselt peaaegu kõige suhtes. Tänu kodumaise kodanikuühiskonna survele tühistati Austria uue riigieesmärgi kava.

Kolmas rada sai siiski rohelise tule: keskkonnamõju hindamine on nüüd edukalt lõpule viidud. Ja peale varem nurjunud kliimakaitsestrateegia: kuidas on lood Austria riiklike eesmärkidega?

Riigi eesmärgid on tegelikult kohustuslikud

Eelmise artikli kohta seoses kollektivism ülevaade Austria riiklikest eesmärkidest ei tohiks jääda kasutamata. Kuid: isegi Internetis ei õnnestunud meil leida nendest nimekirja. Rumeenia meediateenus Parlamendisuund teile saadeti huvitav tehniline toimik. Fakt, et see loodi nähtavasti esialgselt mainitud ettevõtte asukohariigi eesmärgi infovoldikuna, ei tohiks meid häirida.

Selles sisalduvad avaldused olid palju huvitavamad: “Põhiseaduste ülesanne piirdus suuresti riikliku korralduse ja üksikisikute õiguste tagamisega riigis. See seisukoht on aga alates 1970. aastatest peaaegu kogu Euroopas põhiseadusliku õiguse praktikas muutunud. [...] Õigusteadus ja teadus on sellele reageerinud põhiseaduste põhiprintsiipide väljatöötamisega. Samuti on näidatud, et põhiõigused ei kaitse mitte ainult üksikisikuid riigi eest. Samuti kohustavad nad riiki looma nende õiguste kasutamiseks vajaliku raamistiku. Riigi eesmärgid on õiguslikult siduvad. Nad kohustavad riigiorganeid teatud viisil tegutsema."

Riigi eesmärgid: suur illusioon?

Nüüd, võib-olla naiivse kodanikuna, võis õigustatult eeldada, et riik ja tema demokraatlikult valitud valitsus järgivad seatud eesmärke ja võtavad neid tegevuses ja seadusandluses arvesse.

Tegelikkus näitab aga, et ainult Konstitutsioonikohus (VfGH) on vajalik põhiseadusega vastuolu paljastamiseks. Sündmus, mis näib olevat kuhjuma. Parlamentaarse direktoraadi toimik esitab õigustatult küsimuse - seoses riiklike eesmärkide põhjustega: “Riigid on paljudest vaid üksikud osalised. Rahvusvahelistele organisatsioonidele või suurtele kaubandusettevõtetele omistatakse mõnikord rohkem võimu ja mõjuvõimu. See tõstatab küsimuse, milliseid ülesandeid demokraatlikud riigid veel peavad täitma."

Niisiis, kui riiklikud eesmärgid on riikide „uued” ülesanded, siis miks neid peaaegu eirata? Miks on kliimas vaja rahvahääletust, kui Austrial on kaks sobivat valitsuse eesmärki?

Sellel teemal ja kolmanda lennuraja teemal parlamentaarse direktoraadi suhtumine: „Avalik -õiguslikud kohtud on oma varasemas kohtupraktikas mitu korda tegelenud riikliku eesmärgiga terviklik keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkus. Oma otsuses Viini lennujaama kolmanda raja kohta viitas konstitutsioonikohus sõnaselgelt oma pikale traditsioonile kasutada föderaalset keskkonnakaitseseadust (BVG) seaduste ja määruste läbivaatamiseks. "

Ja edasi: "VfGH rõhutas, et sellest riigieesmärgist ei saa tuletada keskkonnakaitsehuvide absoluutset prioriteeti muude otsustuskriteeriumide ees, mida administratsioon peab arvestama. Põhiseadusliku õiguse kohaselt tuleks lennundusseaduse (LFG) kohaselt tagatavate huvide tõlgendamisel siiski arvestada ulatuslikku keskkonnakaitset. Samamoodi tuleb seda teha ka nende huvide hilisema kaalumisega. Kuid see kaasamine ei laiendanud neid huve, mida tuleb LFG raames järgida. See oli üks põhjusi, miks VfGH tühistas föderaalse halduskohtu otsuse keelduda kliimakaitsega seotud põhjustel kolmanda raja kinnitamisest. "

INFO: riik seab eesmärgid Austria poole
Puuetega inimeste võrdne kohtlemine - art 7 lõige 1 B-VG 1997
Meeste ja naiste võrdne kohtlemine - art 7 lõige 2 B-VG 1998
Etniliste rühmade kaitse - art 8 lõige 2 B-VG 2000
Põhjalik riigikaitse - Art 9a B-VG 1975
Makromajanduslik tasakaal - art 13 lõige 2 B-VG 1987
Meeste ja naiste tegelik võrdsus föderaalvalitsuse, osariikide ja omavalitsuste eelarvehalduses - B-VG 13 artikli 3 lõige 2009
Sotsiaalne partnerlus - Art 120a lõige 2 B-VG 2008
Haridus - Art 17 StGG 1867, BGBl 210/1958
Püsiv neutraalsus - BVG, 26. oktoober 1955
Natsionaalsotsialistide uuesti töölevõtmise keeld - BGBl 152/1955
Saade kui avalik ülesanne - Art 1 BVG Rundfunk 1974
Põhjalik keskkonnakaitse - BVG 1984-2013
Jätkusuutlikkus - § 1 BVG jätkusuutlikkus 2013
loomade heaolu - § 2 BVG jätkusuutlikkus 2013
Vee- ja toiduvarude tagamine - BVG jätkusuutlikkuse paragrahvid 4 ja 5 2013. aastal
Teadustöö - § 6 BVG jätkusuutlikkus 2013
Allikas: Paleede direktoraat

Kas küsitlus oleks seda väärt: "Kas teil on mulje, et Austria poliitika püüab oma tööga saavutada Austria riigi eesmärke?" Näiteks: Austria päästis koroonakriisi tagajärjel lennufirma AUA.

Foto / Video: Shutterstock.