Antarktika merejää miinimum rekordmadal | Greenpeace int.

PUNTA ARENAS, Tšiili – riikliku merejää andmekeskuse andmed näitavad, et Antarktika merejää saavutab sel aastal satelliitide poolt registreeritud madalaima ulatuse.[1] Esialgsed mõõtmised näitavad, et kontinendi ümbruses on merejää ületanud 2,1. aasta märtsis eelmise rekordi miinimumi 2017 miljonit ruutkilomeetrit ja langenud pühapäeval, 20. veebruaril 1,98 miljoni ruutkilomeetrini.

Antarktikasse teaduslikul ekspeditsioonil on Laura Meller Greenpeace'i kampaaniast "Protect The Oceans" [2]:

"See on hirmutav vaadata seda jäätunud ookeani sulamist. Nende muutuste tagajärjed ulatuvad üle kogu planeedi, mõjutades mere toiduvõrke kogu maailmas. Meie hiljutine teaduslik ekspeditsioon Antarktikasse kinnitas, et kliimakriis mõjutab juba piirkonna võtmeliike.[3] 2020. aastal saavutas Arktika oma rekordiliselt teise madalaima merejää ulatuse. Nüüd vajame keset poolustevahelisi häireid ülemaailmset merekaitsealade võrgustikku. Iga inimene maa peal sõltub ellujäämiseks tervetest ookeanidest; See on selge hoiatus, et peame neid igavesti kaitsma.

Viimase kahe aastakümne jooksul on piirkonnas esinenud merejää ulatuse äärmuslikke kõikumisi, kuid tänavune langus on mõõtmiste algusest peale pretsedenditu. Kuna teadlased uurivad globaalse soojenemise ja merejää suundumuste vahelist keerulist dünaamikat, on piirkonnas ilmselge kliima jaotus – mõned Antarktika osad soojenevad kiiremini kui mujal planeedil.

Antarktika jääkilp kaotab tänapäeval massist kolm korda kiiremini kui 1990. aastatel, aidates kaasa ülemaailmsele merepinna tõusule.[4] Kiire soojenemine on juba toonud kaasa olulise nihke lõuna poole ja Antarktika hiilgevähi, võtmeliigi, leviku kahanemise.[5] Hiljutine Greenpeace'i ekspeditsioon Antarktikasse kinnitas, et gentoo pingviinid pesitsevad kliimakriisi tõttu veelgi lõuna pool.[3]

Terved ookeanid on kliimamuutuste mõju vähendamisel võtmetähtsusega, kuna need aitavad sellele kaasa hoida süsinikku ohutult atmosfäärist eemal. Teadlased ütlevad, et vähemalt 30% ookeanide kaitsmine kaitsealade võrgustiku kaudu on võtmetähtsusega, et võimaldada mere ökosüsteemidel muutuda vastupidavamaks, et paremini vastu pidada kiirematele kliimamuutustele. Greenpeace taotleb ülemaailmset ookeanilepingut, milles võiks 2022. aastal ÜROs kokku leppida ja mis võimaldaks luua rahvusvahelistes vetes kahjulikust inimtegevusest vabade merekaitsealade võrgustiku.[6]

[1] https://nsidc.org/arcticseaicenews/charctic-interactive-sea-ice-graph

[2] Laura Meller on Greenpeace Nordicu ookeaniaktivist ja polaarnõustaja

[3] https://www.greenpeace.org.uk/news/scientists-discover-new-penguin-colonies-that-reveal-impacts-of-the-climate-crisis-in-the-antarktis

[4] https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/

[5] https://www.ipcc.ch/srocc/

[6] https://www.greenpeace.org/international/publication/21604/30×30-a-blueprint-for-ocean-protection/