Martin Auer
Ukraina sõda põhjustas esimese seitsme kuuga hinnanguliselt 100 miljonit tonni CO2e. Seda on sama palju kui näiteks Holland samal perioodil õhku paiskab. Ukraina keskkonnaministeerium esitas need arvud COP27 kliimatippkohtumise kõrvalüritusel Sharm el Sheikis.1. Uuringu algatas Hollandi kliima- ja energiaprojektide ekspert Lennard de Klerk, kes on pikalt elanud ja töötanud Ukrainas. Ta arendas sealse rasketööstuse kliima- ja energiaprojekte, aga ka Bulgaarias ja Venemaal. Uuringus tegid koostööd mitmete rahvusvaheliste kliimakaitse ja taastuvenergia konsultatsioonifirmade esindajad ning Ukraina keskkonnaministeeriumi esindaja.2.
Uuriti põgenike liikumisest, vaenutegevusest, tulekahjudest ja tsiviilinfrastruktuuri rekonstrueerimisest tingitud heitkoguseid.
Lend: 1,4 miljonit tonni CO2e
Uuringus vaadeldakse esmalt sõjast põhjustatud lennuliikumisi. Sõjapiirkonnast Lääne-Ukrainasse põgenenute arvuks hinnatakse 6,2 miljonit, välismaale põgenenute arvuks 7,7 miljonit. Lähte- ja sihtkohtade põhjal sai hinnata kasutatavaid transpordivahendeid: auto, rong, buss, lähi- ja kauglennud. Umbes 40 protsenti põgenikest on pärast Vene vägede väljaviimist kodulinna tagasi pöördunud. Kokku on lendudest tuleneva liikluse heitkoguse ulatuseks hinnanguliselt 1,4 miljonit tonni CO2e.
Sõjalised operatsioonid: 8,9 miljonit tonni CO2e
Fossiilkütused on sõjaliste operatsioonide oluline komponent. Neid kasutatakse tankide ja soomukite, lennukite, laskemoona transportijate, sõdurite, toidu ja muude tarvikute jaoks. Aga kütust kulutavad ka tsiviilsõidukid nagu pääste- ja tuletõrjeautod, evakuatsioonibussid jne. Selliseid andmeid on raske saada isegi rahuajal, rääkimata sõjast. Vene armee tarbimiseks hinnati vaadeldud kütusevedude põhjal sõjatsooni 1,5 miljonit tonni. Autorid arvestasid Ukraina armee tarbimiseks 0,5 miljonit tonni. Nad selgitavad erinevust sellega, et Ukraina armeel on lühemad tarneteed kui ründajatel ning üldiselt kasutatakse kergemat tehnikat ja sõidukeid. Kokku tekitas 2 miljonit tonni kütust heitkoguseid 6,37 miljonit tonni CO2e.
Märkimisväärseid heitmeid põhjustab ka laskemoona kasutamine: tootmisel, transportimisel, raketikütuse tulistamisel põlemisel ja mürsu plahvatamisel. Hinnanguliselt kulub suurtükimürske 5.000–60.000 90 päevas. Rohkem kui 1,2% heitkogustest on tingitud mürskude (terasümbris ja lõhkeained) tootmisest. Kokku on laskemoona heitkogused hinnanguliselt 2 miljonit tonni COXNUMXe.
Tulekahjud: 23,8 miljonit tonni CO2e
Satelliidiandmed näitavad, kui palju on sõjakolletes eelmise aastaga võrreldes sagenenud pommi-, pommi- ja miinidest põhjustatud tulekahjusid: üle 1 ha pindalaga tulekahjude arv kasvas 122 korda, kahjuala 38 korda. -volt. Suurema osa sellest moodustavad metsatulekahjud. Sõja esimese seitsme kuu tulekahjude heitkogused moodustasid 23,8 miljonit tonni CO2e.
Rekonstrueerimine: 48,7 miljonit tonni CO2e
Suurem osa sõja põhjustatud heitkogustest tuleb hävinud tsiviilinfrastruktuuri taastamisest. Osa sellest toimub juba sõja ajal, kuid suurem osa ülesehitustöödest algab alles pärast sõjategevuse lõppemist. Sõja algusest peale on Ukraina võimud dokumenteerinud vaenutegevuse põhjustatud purustusi. Erinevate ministeeriumide kogutud andmed töötles Kiievi Majanduskõrgkool koostöös Maailmapanga ekspertide meeskonnaga raportiks.
Suurem osa hävingust on elamusektoris (58%). 1. aasta 2022. septembri seisuga hävis 6.153 linnakodu ja 9.490 sai kahjustada. Hävis 65.847 54.069 ja sai kannatada 2 2 eramaja. Rekonstrueerimisel võetakse arvesse uusi reaalsusi: rahvastiku vähenemise tõttu ei taastata kõiki eluruume. Seevastu nõukogudeaegsed korterid on tänapäeva mõõtude järgi väga väikesed. Uued korterid tulevad ilmselt suuremad. Heitkoguste arvutamisel kasutati Ida- ja Kesk-Euroopas kehtivat ehituspraktikat. Tsemendi ja telliste tootmine on a ja tellised on peamised CO28,4 heitkoguste allikad. Tõenäoliselt muutuvad kättesaadavaks uued, vähem süsinikdioksiidimahukad ehitusmaterjalid, kuid hävingu ulatuse tõttu tehakse suur osa ehitusest praeguste meetoditega. Elamute rekonstrueerimisest tulenevaks heitkoguseks hinnatakse 2 miljonit tonni CO48,7e, kogu tsiviilinfrastruktuuri – koolide, haiglate, kultuuri- ja spordirajatiste, usuhoonete, tööstusettevõtete, kaupluste, sõidukite – rekonstrueerimisel XNUMX miljonit tonni.
Nord Stream 1 ja 2 metaan: 14,6 miljonit tonni CO2e
Autorid loevad ka Nord Streami torujuhtmete saboteerimisel välja pääsenud metaani põgenikeliikumise, lahingutegevuse, tulekahjude ja ülesehitustöö käigus tekkinud heitkogusteks. Kuigi pole teada, kes sabotaaži korraldas, näib üsna kindel, et see oli seotud Ukraina sõjaga. Välja pääsenud metaan vastab 14,6 miljonile tonnile CO2e-le.
___
Kaanefoto autor Luaks Johnns auf Pixabay
1 https://seors.unfccc.int/applications/seors/attachments/get_attachment?code=U2VUG9IVUZUOLJ3GOC6PKKERKXUO3DYJ , Vaata ka: https://climateonline.net/2022/11/04/ukraine-cop27/
2 Klerk, Lennard de; Shmurak, Anatoli; Gassan-Zade, Olga; Shlapak, Mykola; Tomolyak, Kyryl; Korthuis, Adriaan (2022): Venemaa sõja põhjustatud kliimakahjud Ukrainas: Ukraina keskkonnakaitse ja loodusvarade ministeerium. Internetis: https://climatefocus.com/wp-content/uploads/2022/11/ClimateDamageinUkraine.pdf
Selle postituse lõi kogukond Option. Liituge ja postitage oma sõnum!
