Edu kliimakaebuste või -taotluste korral

Juba enne sisenemisnädala kuupäeva teada oli Austria rahva kliimaalane petitsioon jõudnud üle 114.000 380.590 allkirja, finaalis oli kokku XNUMX XNUMX toetajat. Roheliste osalemise tõttu valitsuses on mõned nõudmised juba valitsuse programmi lisatud. Nüüd on aeg oodata ja vaadata, kas seadusandja näitab üles tõsist ökoloogilist tahet. Ja rahva petitsioonide demokraatlik instrument on jälle kontrolli all.

Võit Hollandis

Hollandi kohtulahend näitab, et seda saab teha ka palju tõhusamalt: see on kliimamuutuste vastu kogu maailmas seni kõige olulisem kohtulahend. Millest see räägib Ülemkohus, ülemnõukogu kinnitas hiljuti Haagis tehtud kohtulahendit, mille kohaselt peaksid Madalmaad 2020. aasta lõpuks vähendama süsinikdioksiidi ja muid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 25. aasta tasemega võrreldes vähemalt 1990 protsenti - heitkoguste palju tõsisem vähendamine kasvuhoonegaaside arv kui varem. Sel moel nõustuvad kohtunikud lõpuks juba 2015. aastal kohtusse kaevanud Urgenda keskkonnarühmaga. Valitsus muutis madalama astme kohtute otsust põhimõttelistel põhjustel. Ta ei soovinud, et kohtusüsteem dikteeriks poliitilisi prioriteete. Kohtunikud lükkasid selle tagasi, valitsus soovib nüüd kohtuotsusest kinni pidada.

Üle 5.000 kaasesitaja Austrias

Nagu teatatud, lööb ka Greenpeace Austria seda sälku: Klassihagi kohtuasi keskendub kliimat kahjustavate lennureiside ebaõiglasele eelistamisele raudteel. Kui rahvusvaheline raudteeliiklus peab maksma käibemaksu, on rahvusvahelised lennud maksuvabad. Sama kehtib petrooleumimaksu kohta: sellest vabastatakse riigisiseseid lende - ühendused on 31 korda kahjulikumad kui kliimasõbralik rong. Ja keskkonnaorganisatsiooni algatus võeti vastu ja toetajad väga hästi: aasta alguses oli juba üle 5.000 hagejaLisatud konstitutsioonikohtule esitatud kaebusele. Omamaine Greenpeace'i kliimakaebus seab ka rahvusvahelised standardid: Hollandi praeguses edukaimas kliimakaebuses on umbes 900 hagejatÜhine sees.

Foto / Video: Greenpeace | Astrid Schwab.

Kirjutas Helmut Melzer

Pikaaegse ajakirjanikuna küsisin endalt, mis oleks tegelikult ajakirjanduslikust vaatenurgast mõttekas. Minu vastust näete siit: Valik. Alternatiivide näitamine idealistlikul moel – meie ühiskonna positiivseteks arenguteks.
www.option.news/about-option-faq/

Schreibe einen Kommentar