Sõjaväe süsiniku jalajälg: 2% ülemaailmsetest heitkogustest

autor Martin Auer

Kui maailma sõjaväelased oleksid riik, oleks neil suuruselt neljas süsiniku jalajälg, mis on suurem kui Venemaal. Stuart Parkinsoni (Scientists for Global Responsibility, SGR) ja Linsey Cottrelli (konflikti- ja keskkonnavaatluskeskus, CEOBS) uus uuring leiab, et tõenäoliselt 2% ülemaailmsetest CO5,5 heitkogustest on seotud maailma sõjaväelastega.1.

Sõjaliste kasvuhoonegaaside heitkoguste andmed on sageli puudulikud, peidetud üldistesse kategooriatesse või neid ei koguta üldse. Teadlased tuleviku jaoks on läbi see probleem juba teatatud. UNFCCC kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt on riikide aruannetes suured lüngad. Uuringu autorid usuvad, et see on üks põhjus, miks kliimateadus jätab selle teguri suures osas tähelepanuta. IPCC praeguses, kuuendas hindamisaruandes ei käsitleta sõjaväe panust kliimamuutustesse peaaegu üldse.

Probleemi olulisuse illustreerimiseks kasutab uuring vähese arvu riikide olemasolevaid andmeid, et järeldada sõjaliste kasvuhoonegaaside koguhulka. Sellega on seotud lootus algatada maailmas üha üksikasjalikumaid uuringuid, samuti jõupingutusi sõjaliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

Et anda teile aimu, kuidas SGR ja CEOBS teadlased oma tulemusteni jõudsid, on siin meetodi ligikaudne ülevaade. Üksikasjaliku kirjelduse leiate siit siin.

USA, Ühendkuningriigi ja mõne ELi riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta on saadaval piiratud andmed. Mõned neist kuulutasid otse sõjaväevõimude poolt, mõned läbi sõltumatud uuringud määratud.

Uurijad võtsid lähtepunktiks aktiivsete sõjaväelaste arvu riigi või maailma piirkonna kohta. Neid kogub igal aastal International Institute for Strategic Studies (IISS).

Suhteliselt usaldusväärsed andmed statsionaarsete heitkoguste (st kasarmutest, kontoritest, andmekeskustest jne) kohta elaniku kohta on saadaval USA-st, Suurbritanniast ja Saksamaalt. Suurbritannia puhul on see 5 t CO2e aastas, Saksamaal 5,1 t CO2e ja USA puhul 12,9 t CO2e. Kuna need kolm riiki koos vastutavad juba 45% ülemaailmsete sõjaliste kulutuste eest, näevad teadlased neid andmeid elujõulise aluse ekstrapoleerimiseks. Hinnangud hõlmavad vastavat industrialiseerituse astet, fossiilide osakaalu energiatarbimises ja sõjaväebaaside arvu äärmuslikes kliimapiirkondades, mis nõuavad kütmiseks või jahutamiseks rohkem energiat. USA tulemusi peetakse tüüpiliseks ka Kanada, Venemaa ja Ukraina jaoks. Aasias ja Okeaanias, samuti Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas eeldatakse 9 t CO2e elaniku kohta. Euroopa ja Ladina-Ameerika puhul eeldatakse 5 t CO2e ja Sahara-taguse Aafrika puhul 2,5 t CO2e elaniku kohta aastas. Seejärel korrutatakse need arvud igas piirkonnas tegutsevate sõjaväelaste arvuga.

Mõne olulise riigi puhul võib leida ka statsionaarsete emissioonide ja mobiilsete emissioonide, st õhusõidukite, laevade, allveelaevade, maismaasõidukite ja kosmosesõidukite heitkoguste suhte. Näiteks Saksamaal moodustavad mobiilside emissioonid vaid 70% paigalseisvatest, samas kui Ühendkuningriigis moodustavad mobiilside emissioonid 260% statsionaarsetest. Statsionaarsed emissioonid saab selle teguriga korrutada.

Viimase panuse moodustavad tarneahelate, st sõjaliste kaupade tootmise, relvade ja sõidukite ning hoonete ja vormiriietuse heitkogused. Siin said teadlased toetuda näiteks rahvusvaheliselt tegutsevate relvastusettevõtete Thales ja Fincantieri teabele. Lisaks on olemas üldine majandusstatistika, mis näitab erinevate valdkondade tööheitmete ja tarneahelate heitkoguste suhet. Uurijad eeldavad, et erinevate sõjaliste kaupade tootmisest tulenevad heitkogused on 5,8 korda suuremad kui sõjaväe tegevusheitmed.

Uuringu kohaselt annab see sõjaväe süsiniku jalajäljeks 2–1.644 miljonit tonni CO3.484e ehk 2–3,3% ülemaailmsetest heitkogustest.

Need arvud ei sisalda sõjategevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, nagu tulekahjud, infrastruktuuri ja ökosüsteemide kahjustamine, rekonstrueerimine ja ellujäänute arstiabi.

Teadlased rõhutavad, et sõjalised heitmed kuuluvad nende hulka, mida valitsus saab oma sõjaliste kulutuste, aga ka määruste kaudu otseselt mõjutada. Selleks tuleb aga esmalt mõõta sõjalised heitkogused. CEOBS-il on a Sõjaliste heitkoguste registreerimise raamistik UNFCCC alusel töötas välja.

Pealkirja montaaž: Martin Auer

1 Parkinson, Stuart; Cottrell; Linsey (2022): Sõjaväe ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamine. Lancaster, Mytholmroyd. https://ceobs.org/wp-content/uploads/2022/11/SGRCEOBS-Estimating_Global_MIlitary_GHG_Emissions_Nov22_rev.pdf