Tuleviku Austria teadlased
autor Martin Auer
"Euroopa suudab tagada energiavarustuse ka ilma Venemaa energiavarustuseta., selgitas Prof Claudia Kemfert, Saksamaa Konjunktuuriinstituudi energeetika-, transpordi- ja keskkonnaosakonna juhataja neljapäeval pressikonverentsil. “Seda on võimalik saavutada triaadiga: impordi mitmekesistamine, energiasääst ja taastuvenergia sunnitud laiendamine. Praegune kriis peab olema lähtesignaal kiirendatud rohelisele kokkuleppele taastuvenergia suurendamise suunas.
majandusteadlane Professor Sigrid Stagl, WU Viini jätkusuutliku ümberkujundamise ja vastutuse (STAR) kompetentsikeskuse juht, kinnitas: „Kiirendatud energiaüleminek on koostöö, mis osutub pikas perspektiivis majanduslikult kasulikuks. Taastuvenergiale üleminek on majanduslikult kasulik”
Ukraina sõda näitab, kui kiireloomuline on energiaüleminek
Pressikonverentsi korraldasid Scientists for Future Austria ja Diskurs-Das Wissenschaftsnetzwerk. Kuigi Venemaa sissetung Ukrainasse on paljastanud meie sõltuvuse fossiilkütustest ja haavatavuse nende suhtes, on vajadus tegeliku energiaülemineku järele juba pikka aega olnud. Kliimakaitse eeldab mitte ainult Venemaa naftast ja gaasist väljumist, vaid hüvastijätmist nafta ja gaasiga üldse. Ja nii kiiresti kui võimalik.
Tuleb välja töötada varustuskindluse kavad
Kemfert, kes on ka Lüneburgi Leuphana ülikooli energiaökonoomika professor ja on seotud organisatsiooniga Scientists for Future, jätkab: „Praegu läbirääkimistel oleva söeembargo ja naftaembargoga suurendab Euroopa Liit survet Venemaale. Kuna aga ohus on ka Venemaa maagaasi tarned, tuleb välja töötada varustuskindluse plaanid. Ka sellepärast, et Venemaa võib tarneid igal ajal katkestada.
Söe ja tuumaenergia järkjärguline kaotamine on endiselt saavutatav
Kui rääkida elektrist, siis Saksamaa näitab, et tuleval 2023. aastal on kindel elektrivarustus võimalik ka ilma Venemaa energiavarustuseta. Viimase kolme tuumajaama sulgemine saab ja peaks toimuma plaanipäraselt 2022. aasta detsembris ning saavutatav on ka koalitsioonilepingu eesmärk söe varajane järkjärguline lõpetamine aastaks 2030.
2030. aastaks valminud: Scholveni söeküttel töötav elektrijaam
Foto: Sebastian Schlueter via Wikimedia, CC BY-SA
Maagaasi säästmise potentsiaal on olemas
Maagaasi puhul (millel on lisaks elektritootmisele palju muid rakendusvaldkondi) tarned teistest maagaasi eksportivatest riikidest, nt. B. Holland, kompenseerida osa Venemaa ekspordist. Torujuhtmeid ja laotaristut saab kasutada tõhusamalt. Nõudluse poolel on lühiajaline säästupotentsiaal 19–26 protsenti. Keskpikas perspektiivis on vajalik tõuge taastuva soojusvarustuse ja suurema energiatõhususe suunas. Võimaliku säästu maksimaalsel ärakasutamisel ja samal ajal tarnete laiendamisel teistest maagaasi tarnivatest riikidest nii palju kui tehniliselt võimalik, on Saksamaa maagaasivarustus kindlustatud ka ilma Venemaa impordita käesoleval aastal ja eeloleval talvel. 2022/23.
Hallake infrastruktuuri tõhusamalt ja kohandage nõudlust
Kogu Euroopa Liidu maagaasi tarnimine on seni sõltunud suurel määral Venemaalt pärit tarnetest. See sõltuvus oli eriti suur Saksamaal, Itaalias, Austrias ning enamikus Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Siiski ei mängi maagaas kõigis nendes majandustes võrdselt olulist rolli. Mudelarvutused näitavad, et Venemaa maagaasitarnete täieliku katkemise korral suudab Euroopa Liit suure osa kompenseerida. Lühiajalises perspektiivis on fookuses olemasoleva taristu tõhus haldamine, hankelepingute mitmekesistamine ja meetmed nõudluse kohandamiseks. Fikseeritud veeldatud maagaasi terminalid oleks kahjulikud, kuna need tekitaksid lukustuse. Teisest küljest võivad ujuvad terminalid olla abiks.
Samuti on oluline tagada sotsiaalne tasakaal. Gaasihindade piiramine oleks kahjulik, kuna see ei vähendaks energiatarbimist. Selle asemel peab toimuma madala sissetulekuga inimeste sissetulekute kasv, mis kompenseerib suurenenud kulud.
Kiirendada taastuvate energiaallikate laienemist
Keskpikas perspektiivis tuleks ELi rohelise kokkuleppe raames kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, sealhulgas õigeaegselt lõpetada fossiilse maagaasi kasutamine, mis tugevdaks veelgi Euroopa energiajulgeolekut.
Stagl: Austria on liiga kaua puhanud
Prof Sigrid Stagl, kes on ka Tuleviku Austria teadlaste nõukogu liige, jätkab kriitikaga Austria liiga pika ootamise kohta:
„Austria puhkas liiga kaua taastuvate energiaallikate suurel osakaalul elektritootmises ja tegi liiga vähe selleks, et (1) veelgi suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektrienergias ja (2) vabaneda fossiilsetest energiaallikatest kütte ja mobiilsuse jaoks. Majanduskulude madalal hoidmiseks oleks tulnud ette planeerida, meetmed aegsasti välja kuulutada ja kokkulepitud pikaajalise plaani kohaselt ellu viia. Selle asemel otsustasid Austria otsustajad suuri hoobasid ikka ja jälle tagasi lükata, lootuses, et hilisemad valitsused ja tulevased põlvkonnad nendega tegelema hakkavad. Õigeaegne pikaajaline planeerimine oleks vähendanud majanduskulusid, sest nii tööstus kui ka eraisikud oleksid saanud muudatusi aegsasti planeerida. Pikaajaline keeldumine õigest asjast on toonud meid praegusesse dilemma.
Numbrid puuduvad
Hetkel puuduvad avalikult kättesaadavad uuringud või arvud, mis võimaldaksid anda täpse hinnangu selle kohta, kui kiiresti ja mis hinnaga võiks Austria Venemaa naftast ja gaasist väljuda. Seetõttu on täpsed, põhjendatud väited võimatud, mis jätab muidugi palju ruumi spekulatsioonidele.
Kasutage olemasolevat energiat tõhusamalt
Kindel on see, et fossiilsetest energiaallikatest väljumine on Austrias vajalik ka kliimakaitseks ja seda on praegu solidaarselt hädasti vaja. Vaja on kõikehõlmavat mobilisatsiooni. Paanika pole vajalik, kuid rahustamine on kahjulik. Kahjuks ei saa tootmisvõimsusi ja küttesüsteeme ühest päevast teise muuta. Terviklikud energiatõhususe meetmed ettevõtetes, hoonete soojustamine ja käitumise muutused on lühiajalise mõjuga ja olulise vähendamise potentsiaaliga. Siiski jääb järele järelejäänud nõudlus, mis peab lähiajal tulema muudest allikatest, et saada lähitulevikus sõltumatuks Venemaa energiatarnetest. Igal juhul on vajalik igakülgne mobilisatsioon.
Kiirusepiirangud ja üksikliikluse vähendamine säästavad naftat
Austrias on nafta asendamine palju lihtsam kui Saksamaal. Seni oleme Venemaalt saanud vaid tubli 7% oma tarbimisest. Ka nafta puhul ei valmista infrastruktuur erilist väljakutset ning võimaldab kiiret asendamist muudest allikatest.Kliimakaitselistel kaalutlustel tuleks ennekõike ära kasutada kokkuhoiuvõimalusi (nt kiiruspiirangud, eratranspordi vähendamise meetmed). Energeetikaminister Gewessleri sõnul lõpetas Austria märtsis Venemaa nafta ostmise.
Pilt pildist Felix Mueller auf Pixabay
Investeeringud vedelgaasi infrastruktuuri seoksid meid veelgi kauem fossiilenergiaga
Gaasi olukord on palju keerulisem, mis nõuab erinevat vaadet erinevatele gaasi kasutusvaldkondadele Austrias. Lisaks ruumide kütmisele on kasutusaladeks toiduvalmistamine, tööstuslikud protsessid ja elektritootmine. Siin saab gaasi lihtsalt ja kiiresti erinevatel viisidel vahetada.
Venemaa maagaasi asendamise vahelahendusena tuuakse sageli mängu ka kallis vedelgaas. Selleks on aga vaja uut fossiilset infrastruktuuri (vedelgaasi terminale) väljaspool Austriat. Selline asendus ei tõstaks aga mitte ainult energiahindu, mis võib eriti valusalt tabada vaesemaid majapidamisi ja seab väljakutseid Austria tööstuse konkurentsivõimele, vaid karta on ka seda, et investeeringud sellesse valdkonda lükkavad energia ülemineku edasi. Seetõttu on oluline võimaluse korral mitte ehitada gaasi ja nafta jaoks uut infrastruktuuri, et vältida uute fossiilsete rajade sõltuvust.
Parim meede on energiasääst
Eriti kiiresti asendub aga tööstus ka kallid vahelahendused, nagu vedelgaas. Kõik viivitused heitkoguste vähendamisel, mis on tingitud Venemaa nafta ja gaasi tootmise lõpetamisest, tuleks seetõttu kompenseerida kiirendatud üleminekuga taastuvenergiale. Parim meede on ja jääb energiasääst.
Roheline elekter tööstusele, liikuvusele, toiduvalmistamiseks ja kütmiseks
Keskpikas perspektiivis tuleb 100 protsenti elektrivarustusest taastuvatest energiaallikatest. Samal ajal minnakse tööstuslikus tootmises, mobiilsuses, toiduvalmistamises ja kütmises üle elektripõhistele tehnoloogiatele. Majanduslikult on see üleminek olnud soovitav juba aastakümneid. Taastuvad tehnoloogiad on praegu nii odavad, et need on ka majanduslikult eelistatavamad. Vaja on rohkem uurimistööd, näiteks kuidas saab päikeseenergiat salvestada mitte ainult akudes ja vesinikus. Samal ajal vajame sotsiaalseid struktuure ja majanduslikke stiimuleid, mis muudavad säästva tegevuse lihtsaks ja atraktiivseks. Vaja on kiiret koguenergiatarbimise vähendamist 25 protsenti ja gaasitarbimise vähendamist samuti 25 protsenti. See peab olema võimalik umbes 2027. aastaks või suurte pingutustega 2025. aastaks. Koolitusrünnak on vajalik ka pädevate tehnikute arvu suurendamiseks.
Samuti tuleb suhelda, kuhu teekond kulgeb: Suure pingutuse faasi järel oleks meil elektrihinnad madalad, lisandväärtus jääks riiki ja me oleksime vähem sõltuvad.
Kaanefoto: pxhere CC 0
Selle postituse lõi kogukond Option. Liituge ja postitage oma sõnum!
