Veronika Janyrova
"Näiteks lobiseadus (Austrias) näeb huvide esindajate ja lobistide jaoks ette käitumis- ja registreerimiskohustused, kuid see välistab kojad ja ei anna üldsusele mingit teavet lobitegevuse sisust."
Varjatud lobitöö ning kahtlaste ja ebaseaduslike poliitiliste otsuste mõjutamine kaasnevad korruptsiooniskandaalidega nagu pikk vari. Hiljemalt pärast Eurofighri uurimiskomisjoni tegevust Austrias 2006. ja 2007. aastal on Austrias toimunud lobitöö ja poliitilised nõuanded sattunud üldise korruptsioonikahtluse alla.
Pole üllatav, et austerlaste usaldus poliitika vastu oli aastaid langenud. Nii palju, kuni 2017. aastal oli 87 protsenti elanikkonnast poliitika vastu vähe või üldse mitte usaldanud (OGM-i küsitlus enamuse hääletuse ja demokraatlike reformide algatuse nimel, 2018). Ja on äärmiselt ebatõenäoline, et see oleks sel aastal paranenud.
Kuid poliitilisi otsuseid ei mõjuta mõjutada ainult professionaalsed lobistid ja poliitilised nõustajad. Paljud ühiskonnaelus osalejad taotlevad seda eesmärki - teadusasutused, sihtasutused, mõttekojad, ühendused, vabaühendused, ka koolirühmad ja lastevanemate ühendused. Ja peaaegu kõik neist esindavad kas ideoloogilisi või konkreetseid huve.
Pilk tagasi ja pilk tulevikku
Rahvusvahelises võrdluses on poliitiline nõustamine kui majandusharu Austrias suhteliselt noor. Pool sajandit toimus huvide sotsiaalne tasakaal peamiselt sotsiaalse partnerluse tasandil. Domineerivad huvigrupid (Töökoda AK, Kaubanduskoda WKO, Põllumajanduskoda LKO, Ametiühingute keskliit ÖGB) olid kenasti hallatavad. Poliitiline konkurents polnud kahe domineeriva parteiga liiga keeruline. ELiga ühinemise ajal ja Wolfgang Schüsseli kantselei ajal lükati traditsioonilisi huvigruppe lõpuks üha enam tagasi.
Sellest kirjutab politoloog Anton Pelinka: „Poliitiliste nõuannete väljatöötamist Austrias iseloomustas eriline eripära: viivitus. Paralleelselt viivitustega demokraatias üldiselt ja mida tugevdab ka osalisriigi ületoimimine, on poliitilise nõustamise struktuurid ja funktsioonid, kuna need vastavad liberaalsele demokraatiale, Austrias arenenud ainult aeglaselt. "
On ebatõenäoline, et lähiajal nõudlus poliitiliste nõuannete järele väheneks. Sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised arengud ja mängud on täna selleks lihtsalt liiga keerulised. Lisaks sellele said tähtsust asendusliikmed ja mittevalijad, mis andsid poliitikutele ettearvamatuse täiendava elemendi. Viimane, kuid üha vähem emantsipeerunud ja diferentseerunud ühiskond nõuab suuremat tähelepanu, osalust ja demokraatlikku osalust.
Argumentide vaba mängimise kohta
Õigus oma huve esindada on avatud ja liberaalse demokraatia oluline tunnusjoon. See hõlmab ka teabevahetust ühelt poolt ühingute, ettevõtete ja huvigruppide ning teiselt poolt poliitika, parlamendi ja administratsiooni vahel. Seda seisukohta ei oma näiteks mitte ainult liberaalsed sotsiaalteoreetikud Transparency International, mis jälgib ja analüüsib pidevalt korruptsiooni riigis: „Lobitöö ja lobitöö põhiidee on ühiskondlikest või muudest otsustest või arengutest mõjutatud inimeste ja organisatsioonide kaasotsustamine, osalemine ja osalemine.
Kuid see osalemine peab olema piisavalt avatud ja läbipaistev, ”ütleb Transparency Internationali Austria peatüki tegevjuht Eva Geiblinger. Argumentide vaba mäng ja parimate rakendamine on tõepoolest demokraatia ahvatlev arusaam. Ja see pole utoopia, sest selle jaoks on piisavalt kogemusi ja kontseptsioone.
Lobitöö Austrias: mitte kõik lambad pole mustad
Samuti on olemas tõsised poliitilised nõuanded. Teie peamine ülesanne on pakkuda poliitikale ja haldusele ekspertteadmisi. See hõlmab nii kontrollitud fakte kui ka poliitiliste otsuste mõju ning soovitud ja soovimatute kõrvalmõjude analüüse.
Näiteks kirjeldab politoloog Hubert Sickinger teavet otsustajatele kui lobitöö „legitiimset valuutat“, „kuna see on poliitiliste otsuste jaoks vajalik ja funktsionaalne“. Tema sõnul on lobitöö soovitav demokraatlikust poliitilisest seisukohast, kui võimalikult paljudel huvidel on realistlik võimalus ära kuulata ja otsuseid ei tehta ühepoolse teabe põhjal.
Kahjuks peab ka tema mõistma, et lobitöö toimub Austrias, eriti agentuuride ja ettevõttesiseste lobiosakondade kaudu, salaja: "Lobistide tegelik" valuuta "on nende poliitiline võrgustik ja sügav ülevaade poliitilis-haldussüsteemi toimimisest". Isegi ametlikke standardeid saab sel viisil mõjutada. Propageerimine peaks olema avatud demokraatias avalik äri, sest avatud arutelu teemal Faktilised küsimused ja huvid see määratleb ka poliitiliste otsuste kvaliteedi.
Arvukad ettepanekud selle jaoks pärinevad poliitilisest nõustamisest endast, näiteks nõuab poliitiline nõunik Feri Thierry nõustamisalase töö seadustamist, näiteks sõltumatu teabe kogumise ja läbipaistvuse kaudu, aga ka ühelt poolt poliitiliste küsimuste, otsustus- ja tegevusvõimaluste ning teiselt poolt nendega seotud huvide avalike selgituste kaudu. Tema sõnul soodustab just selline läbipaistvus huvide ja konfliktide sotsiaalset tasakaalu.
Valdkonna usaldusväärsuse taastamiseks on Austria avalike suhete ühing (ÖPAV) ja Austria lobitöö ja avalike suhete nõukogu (ALPAC) kehtestanud oma liikmetele käitumisjuhendid, mis paljudel juhtudel ületavad õigusraamistiku.
Õiguslik olukord: lobitöö Austrias
Austrias on need väga vaesed. Ehkki pärast Ernst Strasseri tagasiastumist kohandati neid mitu korda, on ümberkorraldusteks siiski tohutu vajadus. 2012. aasta oli selles kontekstis siiski väga sündmusterohke: riiginõukogu võttis vastu lobitöö ja lobitöö läbipaistvuse seaduse, erakondade seaduse, karmistades korruptsioonivastaseid kriminaalsätteid ning parlamendiliikmete sobimatuse ja läbipaistvuse seadust. See seadis olulise suuna, kuid kahjuks osutus enamik seadusi suhteliselt hambutuks.
Näiteks lobitööseadus näeb ette huvide esindajate ja lobistide käitumis- ja registreerimiskohustused, kuid see välistab kojad ja ei anna avalikkusele mingit teavet lobitegevuse sisust. Ta näeb ainult nimesid ja müüki. Hubert Sickingeri sõnul on see seega rohkem tööstusettevõtete register kui tõeline läbipaistvuse register. Kuid isegi sel juhul on see peaaegu kasutu. Võrreldes Austria ÖPAV-i hinnangul 3.000–4.000 kutselise lobistiga on praegu registreeritud vaid 600 inimest, s.o vaevalt viiendik. Seevastu meedia läbipaistvuse seaduses, mis näeb ette, et avalik-õiguslikud asutused peavad avalike suhete kuludest ja investeeringutest aru andma, on aruandlusmäär peaaegu 100 protsenti.
See töötab
Fuajeeseaduse kriitika on kõikjal olemas ja nõudmised ulatuvad registreerimiskohustuse laiendamisest ja sanktsioneerimisest, valitsusasutuste suuremast läbipaistvusest kuni avaliku ja arusaadava seadusandliku jalajäljeni, kelle ettepanekul lähevad teatud määrused ja seadused tagasi.
Olukord on sarnane parlamendiliikmete ühildumatuse ja läbipaistvuse seadusega, mis näeb ette kohustuse teatada oma sissetulekutest ja juhtimisfunktsioonidest. Neid teateid ei kontrollita ega valeandmeid karistatakse. See on põhjus ka Euroopa Nõukogu regulaarsele kriitikale, mis lisaks teabe kontrollimisele ja sanktsioonidele nõuab ka parlamendiliikmete käitumisjuhendit ja selgeid reegleid lobistidega suhtlemiseks. Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis, nõuab ta ka selget keelustamist parlamendiliikmetel, kes tegutsevad ise lobistidena.
Näidake raha- ja infovooge
Parteiseaduse nõrkusi demonstreeriti meile muljetavaldavalt 2019. aastal. Teabevabaduse seadus oleks oluline ka Austria jaoks, nagu on juba aastaid nõudnud teabevabaduse foorum. See annab Austria konkreetse "ametliku saladuse" asemel kodanikuõiguse juurdepääsu valitsusasutuste teabele. See ületaks parteidelt ja poliitikutelt ning parteidelt ja poliitikutelt raha liikumise ning muudaks maksutulude ja poliitiliste otsuste kasutamise avalikuks ja arusaadavaks.
Kokkuvõttes on Austria õiguslik olukord seoses korruptsiooni vastase võitlusega ning ebaõiglase mõjuga seadustele ja poliitilistele otsustele enam kui halb. Pimedas on hea möllata. Vajadus järele jõuda on tohutu ja seni, kuni poliitikutele ja nende sosistajatele ei looda selgeid, läbipaistvaid mängureegleid, ei muutu rahulolematus poliitikaga ja nende gildi maine maine.
Tagantjärele vaadates tuleb olla tänulik Ernst Strasserile, sest sissejuhatus tema moraalsetesse kuristikesse aitas seaduslikke hüppeid moderniseerida. Ja on palju viiteid sellele, et endise asekantsleri Heinz Christian Strache soovitused ei jää täielikult ilma seadusemuudatusteta. Ehkki need juhuslikud õigusaktid on tulevikku suunatud, valgustatud ja usaldusväärsest poliitikast miili kaugusel, on need asjad - analoogselt 1970. aastate veiniskandaaliga - näidanud vähemalt puhastust.
INFO: Korruptsiooniindeks ja lobitöö Austrias
Transparency International tutvustab Korruptsioonitajumise indeks (THI). Taani, Soome ja Uus-Meremaa jäävad 2018. aasta esikolmikus vaidlustamata, põhjas Lõuna-Sudaan, Süüria ja Somaalia.
Saavutatavast 76 punktist 100 punktiga on Austria tõusnud 14. kohale, mille hõivab ta koos Hongkongi ja Islandiga. Austria on alates 2013. aastast kogunud 7 punkti. Kui eelmisel aastal võttis Austria ikkagi 16. koha, siis 2005. aastal saavutatud edetabelit - 10. kohta - pole veel saavutatud. EL-i võrdluses on Austria taga ka Soomest ja Rootsist (3. koht), Hollandist ja Luksemburgist (8. ja 9. koht) ning Saksamaa ja Suurbritanniast (11. koht).
CPI 2018 esitluse puhul uuendab Transparency International oma nõudmiste paketti, mis on adresseeritud rahvusnõukogule ja föderaalvalitsusele, aga ka ettevõtjatele ja kodanikuühiskonnale. "Oleme veendunud, et selles sisalduvate nõuete täitmine toob kaasa märkimisväärse paranemise mitte ainult tegelikus olukorras, vaid ka Austria kui ettevõtte asukoha rahvusvahelises hindamises," rõhutab Eva Geiblinger.
Vajalikud meetmed:
- Lobitöö seaduse ja registrite läbivaatamine - eriti pärast kontrollikoja kriitikat
- Ülikoolipoliitika: teaduse ja tööstuse vaheliste lepingute avalikustamiskohustused, näiteks Austria ülikoolide eraõiguslik rahastamine
- Läbipaistvuse laiendamine Austria omavalitsustes
- Kodakondsuse andmise läbipaistvus (kuldne pass)
- Võtta vastu teabevabaduse seadus
- seadusest tulenev kohustus avalikustada ravimitööstuse annetused arstidele ja muude tervishoiutöötajate liikmetele, samuti keskne väljaannete register
- rikkumisest teatamine: erasektori rikkumisest teatajate õigusliku kaitse tagamine, nagu juba riigiteenistujate puhul;
- Erakonnaseaduse muutmine, et oleks võimalik kõrvale hoida annetuskeeldudest, parteidele ja kandidaatidele annetamise läbipaistvusest ja valimisreklaamikulude piirangu järgimisest, kontrollitav ja sanktsioonide alla kuuluv.
