Alexandra Binder
Clara Mayer kaebab VW kohtusse. Kliimaaktivist (20) pole kaugeltki ainus ettevõtlik Kliimapatused nüüd kohtus toob. Kas kõrgeima kohtuniku poole pöördumine võib-olla asendab tulevikus demosid või petitsioone? Ja mis täpselt on sellise protsessi parim tulemus?
"Ma ei ärganud ühel päeval ja ei tahtnud VW kohtusse kaevata," täpsustab Clara Mayer kohe. Aga nüüd peab olema. Hoolimata nende emotsionaalsest kõnest aastapeakoosolekul ja paljudest meeleavaldustest toodab autokontsern endiselt 95 protsenti sisepõlemismootoreid. Ta tahab nüüd selle kauakestva mantli temalt ära võtta. Võitle tema poolel Greenpeace. Mitte ilma põhjuseta: "See puudutab tulevaste põlvkondade vabadusõigusi. Noore kliimaaktivistina oskab Clara seda kõige paremini ise nõuda,“ ütleb kampaaniamees Marion Tiemann.
Tegemist on esimese sellise kohtuasjaga Saksamaal. USA-s on kodanike aktiivse osaluse põhimõtet pikka aega kombineeritud õiguskaitsevahenditega. Seal on juba üle 1.000 kliimakohtuasja ja nende jaoks on üks termin: kliimavaidlused. Euroopas on seda tüüpi hagisid tuntud vaid lühikest aega, sest see on keskkonnaõiguses pikka aega tooni andnud, ütleb advokaat Markus Gehring. VW juhtum keskkonnaõiguse eksperti ei üllata "Kui jätkan sisepõlemismootorite ehitamist, kuigi need põhjustavad 16 protsenti kliimamuutustest, pean ma eraettevõttena selle eest vastutama," ütleb ekspert. sündmuskohal, keda mitte ainult ei õpeta Cambridge'i ülikooli õppejõud. Samuti korraldab ta Rahvusvahelise Säästva Arengu Õiguse Keskuse (CISDL) konverentse, et vahetada ideid kliimakaitseekspertidega üle kogu maailma.
Vibe peab olema õige
Edu saavutamiseks on vaja eeltingimust. «Hagi peab peegeldama ühiskonna üldist meeleolu. Tegemist on ju kohtuniku veenmisega olemasoleva õigusraamistiku suhteliselt progressiivses tõlgendamises,” ütleb Gehring. See on praegu nii kliimamuutuste puhul, eriti tänu sellele Reedeti tulevikku-Liikumine ja palju uusi teadmisi. Sotsiaalne konsensus kestis siin peaaegu 15 aastat. Muide, seaduste ootamine pole valik. "Ettevõtted tuleb võtta vastutusele enne seadusandja tegutsemist, mille taha osa neist koguni peidab."
Riigikohtunik ei saa asendada seadusandja rolli: «Aga ta oskab välja tuua punktid, kus ta alla jääb.» Ja Euroopa tippkorrakaitsjad ilmselt tahavad seda praegu teha. Nad viivad konkreetselt ellu Pariisi kliimakaitselepingu pikaajalisi eesmärke. Ja seda hoolimata asjaolust, et see ei sisalda peaaegu mingeid siduvaid kohustusi. Toon vaid kaks näidet: näiteks Inglismaal peatas apellatsioonikohus Heathrow lennujaama laiendamise, mille parlament oli heaks kiitnud. Saksamaal otsustas vahepeal föderaalne konstitutsioonikohus, et valitsus peab kliimakaitseseadust parandama. Nimelt kaitsta nooremate põlvkondade vabadusõigusi. Gehring ütleb, et viimane on põhimõtteline otsus, ka eraõiguslike kohtuasjade puhul: "Paljud kohtud ei pea enam kliimamuutusi "ka jooksvaks".
loogika seadus
See, et ettevõtete seas kaevatakse nüüd üha rohkem kliimapatusi - varsti pärast seda, kui VW said selle ka BMW ja Mercedes, on uus, kuid selle loogiline tagajärg. MTÜ esindaja Tiemanni jaoks on trendiloov otsus: Shelli vastu. Haagis kohustati Greenpeace’i osalusega naftafirma tänavu 2. aastaks oluliselt vähendama oma CO2030 emissiooni. Parim tulemus VW puhul? «Kui kontsern lõpetaks alates 2030. aastast sisepõlemismootoriga autode müügi maailmas ja tootmine väheneks selleks ajaks drastiliselt.» Tiemann lisab, et isegi kui rahuldatakse vaid osa nõudmistest, võib hagi lugeda kordaläinuks: «See ei tähenda, et on ebaõnnestunud. Reeglina on vaja mitut üksteisele tuginevat kohtuasja, et teha murrangulisi otsuseid.
Advokaat Gehring ootab tuvastavat otsust, nagu Shelli kohtuasjas. Ja see tähendab? „Kontsern peab kliimamuutuste tingimustes sisepõlemismootorite tootmise jätkamist põhjendama. Ma näen seda juba eduna.“ Apropos: Selliste kohtuasjade edu ei ole ette programmeeritud: „Enamus ei näe kohtunikel olevat positsiooni, et mõista hagejate progressiivseid tõlgendusi. Saame lihtsalt rohkem teada võidetud kohtuasjadest,” räägib advokaat.
Ja tulevik?
Kas me ei pea tulevikus enam tänavatele minema? Kas see tähendab avalduse asemel automaatselt hagi? Ei, ütleb Tiemann, eesmärgid on erinevad: "Petitsioonil pole juriidilist mõju, kuid ma saan seda kasutada, et teha selgeks, et minu taotluse taga on palju inimesi. Meeleavaldused aitavad kaasa sellele, et teema muutub ennekõike sotsiaalselt aktuaalseks.” Ja advokaat Gehring? Ta ütleb: „Kodanikuliikumise ja kohtuasjade vastasmõju on meile teada juba 30 aastat. Mõelge vaid kodanikualgatustele, mille puhul pole keskkonnakahjulike projektide, näiteks jäätmepõletusjaamade puhul õiguslike meetmete võtmine midagi uut.
Uus on aga see, et tulevikus peavad veelgi rohkem ettevõtteid, mis tekitavad suuri CO2 heitkoguseid, aru andma, kuidas nad kliimamuutustega toime tulevad. Kes on nimekirjas? "Ühelt poolt transpordisektor, laevandus, lennufirmad, teiselt poolt energiamahukas tootmispiirkond, kus töödeldakse klaasi, tsementi, terast ja avalikud energiatarnijad," räägib Gehring. Ja siis on inimõiguste rikkumine tegevusetusega kliimamuutuste küsimuses, mis võib olla aluseks veelgi rohkematele kohtuasjadele. „Peate olema loominguline, kuid olenevalt siseriiklikust õigusest on alati rohkem kokkupuutepunkte. Ettevõtetel oleks hea kliimaneutraalset mõtlemist kiiresti rakendada.” Aga Clara Mayer? Ta ütleb seda lihtsalt: "See kohtuasi on vaid järjekordne samm protestis."
TEGEVUSE PÕHJUSED
"Ebaõnnestumine leevendada"
Kohtuasjad tekivad siis, kui riigid või ettevõtted ei suuda kliimamuutusi piirata. Ühest küljest kaebavad kodanikud või valitsusvälised organisatsioonid valitsused kohtusse, et saavutada suurem kliimakaitse. Holland toob selle kohta eduka näite: sealne ülemkohus kinnitas väite, et ebapiisav kliimakaitse rikub inimõigusi. Teisest küljest kaebavad valitsused või valitsusvälised organisatsioonid suured CO2-heitjad kohtusse, et nõuda suuremat kliimakaitset või hüvitist kliima kaitsmata jätmise eest. Näiteks on New Yorgi linn kaevanud kohtusse naftafirmad BP, Chevron, Conoco Phillips, Exxon Mobil ja Royal Dutch Shell, kuna nad on teadlikult pisendanud oma vastutust kliimamuutuste eest ja tekitanud linnale kahju. Siia alla kuulub ka praegu meedias palju tähelepanu pälvinud Peruu taluniku Saul Luciano Lliuya juhtum, kes kaebab Greenpeace’i abiga kohtusse energiatarnija RWE.
"Ebaõnnestumine kohaneda"
See hõlmab kohtuasju riikide või ettevõtete üle, kes ei valmistu piisavalt vältimatuteks (füüsilisteks) riskideks ja kliimamuutustest põhjustatud võimalikeks kahjudeks. Selle näiteks on Kanadas Ontarios asunud majaomanikud, kes kaebasid 2016. aastal valitsuse kohtusse, kuna nad ei kaitsnud neid piisavalt hästi üleujutuste eest.
"Avaldamata jätmine"
See puudutab ettevõtteid, kes ei anna piisavalt teavet kliimamuutuste ja sellest tuleneva riski kohta ettevõttele, aga ka investoritele. See hõlmab investorite hagisid ettevõtete vastu, aga ka ettevõtete enda hagisid oma nõustajate, näiteks reitinguagentuuride vastu.
Foto / Video: Shutterstock.
