Esimene kliimajuhtum Euroopa Inimõiguste Kohtus | Greenpeace int.

STRASBOURG – Täna teevad Šveitsi kliimakaitse vanemaealised naised ja neli üksikut hagejat ajalugu esimese kliimaasjaga, mida arutatakse Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Prantsusmaal Strasbourgis. Juhul (Ühendus KlimaSeniorinnen Schweiz ja teised Šveitsi vastu, avaldus nr. 53600/20) loob pretsedendi kõigi 46 Euroopa Nõukogu riigi jaoks ja otsustab, kas ja mil määral peab selline riik nagu Šveits inimõiguste kaitseks oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid rohkem vähendama.

Šveitsi 2038. aasta kliimakaitse vanemaealised andsid oma valitsuse 2020. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna nende elu ja tervist ohustavad kliimamuutustest tingitud kuumalained. EIK-il on kiirendatud tema süüasja, mida arutatakse 17 kohtunikust koosnevas suurkojas.[1][2] Šveitsi kliimakaitse vanemaid naisi toetab Greenpeace Šveits.

Anne Mahrer, Šveitsi kliimakaitse vanemaealiste kaaspresident ütles: «Esitasime kohtusse hagi, sest Šveits teeb kliimakatastroofi ohjeldamiseks liiga vähe. Temperatuuri tõus avaldab juba tõsist mõju meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Kuumalainete suur kasv teeb meid vanemaid naisi haigeks.

Rosmarie Wydler-Wälti, Šveitsi kliimakaitse vanemaealiste kaaspresident ütles: „Otsus pidada kohtuistung EIK-i suurkojas rõhutab menetluse põhjapanevat tähtsust. Kohus on tunnistanud kiireloomulisust ja olulisust leida vastus küsimusele, kas riigid rikuvad vanemate naiste inimõigusi, kui nad ei võta vajalikke kliimameetmeid.

Šveitsi kliimakaitse vanema naiste advokaat Cordelia Bähr ütles: "Vanemad naised on kuumuse mõjude suhtes äärmiselt haavatavad. On kindlaid tõendeid selle kohta, et neil on kuumuse tõttu märkimisväärne surma- ja tervisekahjustuse oht. Sellest lähtuvalt on kliimamuutustest põhjustatud kahjud ja riskid piisavad, et täita riigi positiivseid kohustusi kaitsta oma õigust elule, tervisele ja heaolule, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklites 2 ja 8.

Šveitsi pensionäride esitatud hagi kliimakaitse kohta on üks kolmest kliimakaitse hagist, mis on praegu suures kojas pooleli.[3] Ülejäänud kaks hagi on järgmised:

• Careme vs Prantsusmaa (Nr 7189/21): See juhtum – samuti tuleb kohtus arutusele täna, 29. märtsi pärastlõunal – puudutab Grande-Synthe'i valla elaniku ja endise linnapea kaebust, kes väidab, et Prantsusmaa on seda teinud. on võtnud ebapiisavalt meetmeid kliimamuutuste ärahoidmiseks ja selle tegemata jätmine toob kaasa õiguse elule (konventsiooni artikkel 2) ning õiguse era- ja perekonnaelu austamisele (konventsiooni artikkel 8) rikkumise.
• Duarte Agostinho ja teised vs Portugal jt (nr 39371/20): käesolev juhtum puudutab 32 liikmesriigi saastavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis kaebajate – 10–23-aastaste Portugali kodanike – sõnul aitavad kaasa globaalse soojenemise nähtusele, mis muu hulgas põhjustab kuumalainete korral, mis mõjutavad taotlejate elu, elamistingimusi, füüsilist ja vaimset tervist.

Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda peab kolme kliimamuutuste juhtumi põhjal määratlema, kas ja mil määral rikuvad riigid inimõigusi, kui nad ei suuda kliimakriisi mõjusid leevendada. Sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Eeldatakse juhtivat otsust, mis loob siduva pretsedendi kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Seda oodatakse kõige varem 2023. aasta lõpus.