Austria ehitusmaterjalide ringlussevõtu liit (BRV)
Austria otsustas hea kahe aastaga keelata enamiku mineraalsete ehitusmaterjalide ladestamise prügilatesse - see on kooskõlas Euroopa nõuetega ringmajanduse edendamiseks. See tähistab viimast sammu aastakümne vältel positiivses arengus ehitusjäätmete ringlussevõtu valdkonnas; Austrias on juba üle 80% mineraalide fraktsioonist taaskasutatud, aasta-aastalt kulus üle 7 miljoni tonni taaskasutatud ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide ringlussevõtt on Austrias olnud professionaalne alates 1990. aastast - olgu see siis ehitusplatsidel või statsionaarselt liikuv. Töötlemisettevõtted on kättesaadavad kõikjal, vastavalt riiklikele ja Euroopa nõuetele on kvaliteedijuhtimine Euroopas esirinnas.
Tulevane prügilakeeld
1. aprilliks 2021 - ja see pole aprillinali! - Prügilamääruse muudatus avaldati koos BGBl. II 144/2021-ga. § 1 lisamisega on ringmajanduse osas jõustunud keskne tähtsus ehitusmaterjalide ringlussevõtu osas: Ringmajanduse loomiseks on vastavalt jäätmehierarhiale tagatud, et jäätmed, mis sobivad ringlussevõtu ja muude taaskasutamisviiside osas ei ole tulevikus lubatud ladestada prügilatesse.
Alates 1.1.2024 ei tohi enam prügilasse ladestada järgmisi jäätmeid: Tellised tootmisest, teede lammutamine, tehniline puistematerjal, betooni lammutamine, rööbastee, asfalt, killustik ja UA kvaliteediklassi ümbertöödeldud ehitusmaterjalid. „Ehitusmaterjalide ringlussevõttu tuleb kogu Austrias pidada tipptasemel tehnikaks. Üle 30 aasta on turg üles ehitatud vastavalt Austria ehitusmaterjalide ringlussevõtu ühingu juhistele ringlussevõetud ehitusmaterjalide kohta, milles osalevad praegu sajad tootjad. Alates 2016. aastast on parimate keskkonnakvaliteediga ringlussevõetud ehitusmaterjalide raiskamine varakult lõppenud. Kaadatava materjali osakaal moodustas juba vaid 7% mineraalsetest ehitusjäätmetest. See oli loogiline samm, et poliitilisel tasandil keelati kasutatavate mineraalide prügilasse ladestamine, ”ütles Austria ehitusmaterjalide ringlussevõtu ühingu (BRV) kauaaegne tegevdirektor Martin Car.
Prügila keeld ei mõjuta ainult loetletud ainerühmi, vaid ka kipsplaate. Kaasaegsetes hoonetes võib kips moodustada 7% kasutatud materjalidest. Alates 1.1.2026. jaanuarist XNUMX ei tohi kipsplaate, kipsplaate ja kiududega tugevdatud kipsplaate (fliisistugevusega kipsplaate, kipsplaate) enam ladestada. Erandiks on need paneelid, mis kipsijäätmete ringlussevõtutehases sissetuleva kontrolli käigus leitakse tõendatult olevat ebapiisava kvaliteediga, et neist ringlussevõetud kipsi toota.
Pikem üleminekuperiood on vajalik, kuna Austrias puudub ulatuslik kipsi ringlussevõtt ja kõigepealt tuleb seadistada vastav logistika.
2026. aasta lõpuks ei ole ka kunstlike mineraalkiu (KMF) - olgu siis ohtlike jäätmete või mitteohtlike jäätmete - ladestamine lubatud. Siinkohal loodab vastutava föderaalministeeriumi keskkonnaosakond, et tööstus loob järgmise viie aasta jooksul sarnased töötlemisviisid. Sellest hoolimata hinnatakse seda sammu ka lähiaastatel, et mitte tekitada jäätmete kõrvaldamise kitsaskohti.
Ehitusmaterjalide ringlussevõtt tulevikuna
Ehitusmaterjalide ringlussevõtt on tuleviku lahendus. Ainuüksi tsiviilehituses on 60% kunagi ehitatud massidest maanteedel, raudteedel, liiniehituses või muus infrastruktuuris. Nende ehitusmaterjalide suhtes kehtisid paigaldamise ajal kõrged kvaliteedinõuded ja standardiseeritud nõuded. Need kvaliteetsed ehitusmaterjalid on ringmajanduses parim tooraine uute ehitusmaterjalide jaoks. Asfalti ei saa kasutada mitte ainult tee või parkla granuleeritud aluskihina, vaid seda saab kasutada ka kvaliteetse kivina (täitematerjalina) kuumades segamisseadmetes. Betooni võib kasutada nii sidumata betoonigraanulina, aga ka köidetuna, nt betooni tootmiseks - ÖN B 4710 eraldi osa käsitleb taaskasutatud betooni. Tehnilist puistematerjali saab ringlusse võtta samal kujul, rööbastee jaoks on olemas head ringlussevõtu kanalid nii kohapeal kui ka väljaspool. Kõik ringlussevõetud ehitusmaterjalid on pideva kvaliteedikontrolli all - on olemas juriidilised (RBV) ja tehnilised spetsifikatsioonid (standardid); BRV pakub kokkuvõtte olulisematest põhimõtetest „Taaskasutatud ehitusmaterjalide juhiste” kujul, mis on ka pakkumise aluseks.
Tuleviku hange
Selle uue olukorra jaoks tuleks täna ette valmistada ehitushanked: paljude kavandatud ehitusprojektide elluviimine ja lõpuleviimine vajavad mitu aastat ning jäävad seega prügilasse viimise keelu tähtajani. Seetõttu on praegu kavandatavatel pakkumistel mõistlik uue olukorraga kohaneda. Tsiviilehituses on kasulik heita pilk ka uuele transpordi ja infrastruktuuri standardiseeritud kirjeldusele (LB-VI), mille on välja andnud Austria maantee-raudteetranspordi uurimisühing (FSV). Eraldi teenusegrupp määratleb ringlussevõtu pakkumiste tekstid. Kuid üldised esialgsed märkused käsitlevad juba ringlussevõtu eelistamist prügilasse ladestamisele. 1. mail 2021 antakse LB-VI uuesti välja versioonina 6, mis teeb ka väljakaevatud pinnase osas uued spetsifikatsioonid.
Turg on suur
Mitmed Euroopa riigid on juba välja andnud või kavatsevad prügilaid piirata või keelustada. Miks Austria nüüd järgib? Üks põhjus on kindlasti see, et poliitikud ootasid, kuni turg oli piisavalt suur, et saaks prügilakeelu kehtestada ilma hinnatõusude ja tõhusate turupiiranguteta. Samal ajal tahaks loodusressursse säästa - s.t mitte saastada loodust, vaid kasutada meie linnade ja lammutatavate infrastruktuurirajatiste teiseseid ressursse. "Austria ehitusmaterjalide ringlussevõtu assotsiatsiooni ettevõtete võimsused pole veel kaugeltki täielikult ära kasutatud - ainuüksi üle Austria laiali levinud süsteemid suudavad juba praegu 110% rohkem ringlusse võtta kui praegu saadaval," ütleb Car. Uued eeskirjad ei tee turgu väiksemaks. Kõrvaldamise osas on olnud palju rohkem ringlussevõtuettevõtteid kui ehitusjäätmete prügilad; ehitusmaterjalide tootmise puhul on endiselt valdavalt esmased ehitusmaterjalide tootjad, keda täiendavad ehitusmaterjalide ringlussevõtu tootjad.
Ehitusmaterjalide ringlussevõtu liit annab infolehtede ja seminaride kaudu üksikasjalikumat teavet - nt uute prügilateeskirjade või lammutamise õige viisi kohta (www.brv.at).
Foto / Video: BRV.
